Lühiülevaade: Ettevõtlus Eestis põhineb digiriigil. Ettevõtja saab ettevõtte asutada, juhtida ja aruandeid esitada kõikjalt maailmast, kaubelda ELi ühtsel turul ning maksta ettevõtte tulumaksu alles siis, kui kasum ettevõttest välja võetakse. Eestis elamine ei ole vajalik.
Eesti on umbes 1,4 miljoni elanikuga Balti riik, mille maine ettevõtjate seas on märksa suurem kui selle rahvaarv. Peaaegu kõik ettevõtete ja riigi vahelised toimingud on viidud veebikeskkonda, mistõttu ettevõtlus Eestis tähendab harva paberimajandust, kullereid või riigiasutuse külastamist.
See juhend selgitab lihtsas keeles ettevõtlust Eestis: milline on ettevõtluskeskkond, millised valdkonnad ja äriideed siin toimivad, kas peate kolima, kuidas korraldatakse igapäevast tegevust ja pangandust ning kuidas kasumit maksustatakse. Kui teema vajab põhjalikumat käsitlemist, viitame eraldi juhendile.
Mis teeb ettevõtluse Eestis eriliseks
Välisettevõtjate jaoks eristavad Eesti ettevõtluskeskkonda kolm asja: digitaalsel identiteedil põhinev riik, e-residentsuse programm ja ELi liikmesus. Põhjalikuma loetelu leiate meie artiklist ettevõtluse eeliste kohta Eestis; siin keskendume olulisimale.
Digitaalsel identiteedil põhinev riik
Paljudes riikides tähendab „digiriik” PDF-vormi allalaadimist. Eestis on igal elanikul — ja igal e-residendil — digitaalne identiteet, mida kasutatakse lepingute allkirjastamiseks, aruannete esitamiseks ja ametiasutustega suhtlemiseks veebis. Digiallkirjal on käsitsi antud allkirjaga sama õiguslik jõud ning äriregister, maksuportaal ja majandusaasta aruandlus on kõik elektroonilised. Ettevõtja jaoks tähendab see vähem paberimajandust ja vähem põhjuseid füüsiliselt kohal olla.
E-residentsus rahvusvahelistele ettevõtjatele
E-residentsus on võti, mis avab digiriigi inimestele, kes Eestis ei ela: riigi väljastatud digitaalne ID e-teenustesse sisselogimiseks ja dokumentide allkirjastamiseks kõikjalt. Selle abil saab asutaja Brasiilias või Singapuris esitada aruandeid ilma Tallinnasse tulemata. See on vabatahtlik — kasutada saab ka volikirja — ning see ei ole viisa, nagu allpool selgitatud. Taotlemist käsitleb meie e-residentsuse juhend.
ELi ühtne turg ja euro
Eesti kuulub ELi ühtsele turule ja euroalasse, seega liiguvad kaubad, teenused, kapital ja maksed teiste liikmesriikide vahel ilma tolli- või valuutatõrgeteta ning Eesti käibemaksukohustuslasena registreerimise number on tunnustatud kogu liidus. ELi-väliste asutajate jaoks on see Euroopa alus sageli peamine põhjus siia tulla. Meie juhend ELi turule sisenemisest selgitab, mida see alus teile annab ja mida mitte.
Millised valdkonnad ja äriideed Eestis toimivad
Koduturg on väike, mistõttu seisnevad ettevõtlusvõimalused Eestis eelkõige selles, mida siinne jurisdiktsioon võimaldab teha üle piiride. Kõige paremini sobivatel tegevusaladel on enamasti üks ühine omadus: neid saab osutada, arveldada ja hallata veebis.
- Tarkvara ja digitaalsed tooted — valdkond, mille poolest Eesti on tuntud; küps arendajate, investorite ja nõustajate ökosüsteem.
- Veebikaubandus — e-poed ja turuplatvormid, mis müüvad ELi tarbijatele ning vajavad ELi alust käibemaksu ja maksete jaoks.
- Konsultatsiooni-, disaini- ja turundusteenused — projektipõhine töö klientidele mitmes riigis.
- Kaubandus ja logistika — Tallinn asub Põhjamaade ja Balti turgude vahel ning sellel on igas suunas parvlaeva-, sadama- ja maanteeühendused.
- Fintechi ja krüptovarateenused — võimalikud, kuid litsentsitavad tegevusalad oma järelevalverežiimiga.
- Valdus- ja investeerimisstruktuurid — neutraalne ELi jurisdiktsioon tütarettevõtete või portfellide omamiseks.
Eestlased võtavad digiteenuseid varakult kasutusele, mistõttu on koduturg kasulik katsekeskkond isegi siis, kui tegelikud kliendid asuvad mujal. Välisettevõtjad võivad omada 100% Eesti ettevõttest, seega ei nõua ükski neist tegevustest kohalikku partnerit.
Kaugettevõtlus või ümberasumine: e-residentsus versus viisa
Paljud asutajad otsivad „Eesti äriviisat”, kuid õige vastus sõltub teie soovist. Kui jätkate elamist oma praeguses asukohas, ei ole viisat vaja: e-residentsus võimaldab teil Eesti ettevõtet välismaalt omada ja juhtida ning see ei ole teadlikult sisserändestaatus. Kui soovite Eestisse kolida, vajate selleks mõnda elamisõiguse võimalust.
- Iduettevõtte viisa — uuenduslike ja skaleeritavate tehnoloogiaiduettevõtete asutajatele, kelle on heaks kiitnud Startup Committee.
- Ettevõtluseks antav elamisluba — ettevõtjatele, kes investeerivad Eesti ettevõttesse, juhivad seda aktiivselt ja täidavad seaduses sätestatud tingimusi.
- Diginomaadi viisa — välismaal töötavate kaugtöötajate jaoks, kes soovivad Eestis ajutiselt elada; see ei ole mõeldud kohaliku ettevõtte juhtimiseks.
ELi ja EMP kodanikud ei vaja neist ühtegi. Kõigi teiste jaoks on jaotus lihtne: kaugelt omamine käib e-residentsuse kaudu, ümberasumine Politsei- ja Piirivalveameti kaudu.
Eesti ettevõtluskeskkond praktikas
Eesti kuulub ELi, euroalasse, OECDsse ja NATOsse. Majandus on avatud ja ekspordile suunatud, tugevate IT-, fintechi-, insenertehnika-, logistika- ja puidusektoritega, ning riik paikneb rahvusvahelistes maksukonkurentsivõime, majandusvabaduse ja digiriigi edetabelites kõrgel kohal — seepärast saabub siia jätkuvalt välisinvestoreid ja välismaalastest asutajaid.
Ärikultuur on vaba ja otsekohene: eesnimed, lühikesed kohtumised ning samal päeval digiallkirjaga kinnitatud otsused. Riigi väiksusest tuleneb kaks piirangut — keskmise Euroopa linna suurune koduturg ja pingeline tööturg kasvavate palkadega — mistõttu enamik siin välisomanikele kuuluvatest ettevõtetest müüb ja värbab üle piiride.
Ettevõtlusvormid Eestis
Eesti õigus tunneb mitut äriühingu vormi ning valik ei ole harilikult keeruline: peaaegu iga välisettevõtja tegutseb OÜ kaudu, mis on kohaliku GmbH või Ltd vaste, sest see piirab vastutust ning seda saab omada ja juhtida kõikjalt. Kitsamate olukordade jaoks on olemas füüsilisest isikust ettevõtja, seltsingud ja filiaalid. Iga vormi sisu ja sobivust võrreldakse meie ülevaates Eesti ettevõtte liikidest; ükskõik millise vormi valite, võib ettevõte tegeleda mis tahes seadusliku tegevusega ning litsentsi vajavad ainult reguleeritud valdkonnad — finants, krüptovarateenused ja hasartmängud.
Eesti ettevõtte juhtimine välismaalt
Igapäevategevuses avalduvad digikeskkonna eelised. Arved, lepingud ja juhatuse otsused allkirjastatakse elektrooniliselt; raamatupidamine asub pilves; deklaratsioonid ja majandusaasta aruanne esitatakse ametiasutustele veebis. Enamik välisomanikke tellib raamatupidamise sisse ning pühendab oma aja ettevõttele endale.
Üks seadusest tulenev nõue tagab, et kaugelt juhitav Eesti ettevõte on kättesaadav: Eestis registreeritud aadress või — kui aadress asub välismaal — kohalik kontaktisik, kes võtab vastu ametliku kirjavahetuse. Enamik mitteresidendist asutajaid valib ühe paketina Eesti aadressi ja kontaktisiku teenuse; juhatuse liikmetele endile elukohanõuet ei ole.
Pangakonto ei pea olema Eestis: kauplemiseks, maksude tasumiseks ja käibemaksukohustuslasena registreerimiseks sobib mis tahes ELi või EMP panga või makseasutuse konto. Enamik välisomanikke korraldab oma rahaasju Euroopa makseasutuse kaudu — vaadake meie selgitust Wise’i konto kohta Eesti ettevõttele.
Peale selle pole asukohal peaaegu tähtsust: kohtumised toimuvad veebis, maksed liiguvad selle konto kaudu ning töötajaid saab palgata Eestis või välismaal. Praktilisi üksikasju käsitleb meie juhend Eesti ettevõtte juhtimisest välismaal elades.
Kuidas Eestis ettevõtlust maksustatakse
Teiste süsteemidega harjunule tundub Eesti ettevõtluse maksustamine teistsugune: ettevõtte tulumaks on sündmus, mitte iga-aastane arve. Ettevõtte teenitud ja sinna jäetud kasumilt maksu ei võeta; maksukohustus tekib siis, kui omanikud raha välja võtavad. Tegemist on maksustamise edasilükkamisega, mitte selle puudumisega — Eesti nimetamine „maksuvabaks” on väärarusaam ja tarbetu, sest tegelik mehhanism on niigi piisavalt atraktiivne. Kehtivad määrad, väljamakse arvutamine ja näited leiate meie Eesti ettevõtte tulumaksu juhendist; küsimus, kuidas maksustab teid teie elukohariik, on eraldi teema, mida käsitleb eespool viidatud kaugjuhtimise juhend.
Kui palju maksab ettevõtte asutamine ja pidamine
Kulud jagunevad kahte rühma: ühekordsed asutamiskulud ning korduvad kulud — aadress, kontaktisik, raamatupidamine — mis hoiavad ettevõtte nõuetekohases seisus. Summad sõltuvad registreerimisviisist ja vajalikest teenustest, seega ei esita me kiiresti aeguvaid numbreid, vaid hoiame neid korrapäraselt uuendatavas asutamis- ja pidamiskulude juhendis.
Viis müüti ettevõtluse kohta Eestis
Eestiga käivad kaasas mõned visad müüdid — nii võrreldakse neid tegelikkusega.
| Müüt | Tegelikkus |
|---|---|
| „Eestis ei ole ettevõtte tulumaksu” | Ettevõtte tulumaks on olemas — selle tasumine lükatakse lihtsalt edasi kuni kasumi omanikele jaotamiseni. |
| „E-residentsus annab ELis elamisõiguse” | See on sisselogimise ja allkirjastamise võti, mitte elamisluba ega viisa. |
| „Peate oskama eesti keelt” | E-teenused, pangad ja nõustajad töötavad inglise keeles; eestikeelsete ametlike esitamistega tegeleb teie raamatupidaja või teenusepakkuja. |
| „Tegevusalakoodid piiravad ettevõtte tegevust” | Need on aruandlusandmed, mitte load. Lubatud on igasugune seaduslik majandustegevus; litsentse vajavad ainult reguleeritud valdkonnad. |
| „Eesti on ainult IT-iduettevõtetele” | See lahendus sobib nõustamisele, kaubandusele, e-kaubandusele, valdusettevõtetele ja paljudele muudele ärimudelitele. |
Esimesed sammud välismaa asutajatele
Eestis ettevõtte asutamiseks läbib enamik asutajaid lühikese tee: valib õigusliku vormi, otsustab, kas tegutseb e-residentsuse kaardi, volikirja või isikliku kohaloleku abil, ning korraldab Eesti aadressi ja vajaduse korral kontaktisiku. Alates päevast, mil ettevõte ilmub e-äriregistrisse, saate avada maksekonto, registreeruda ELis kauplemisel käibemaksukohustuslasena ja alustada tegevust.
Registreerimist ennast — samme, dokumente ja ajakava — kirjeldatakse meie teenuselehel ettevõtte asutamine Eestis. Ettevõtte saab Eestis asutada ka e-residentsuse kaarti ootamata — vaadake, kuidas registreeruda ilma e-residentsuseta.
Kuidas Eesti Firma toetab välisettevõtjaid
Eesti Firma on Tallinnas tegutsev litsentseeritud äriteenuste pakkuja, kelle üle teostab järelevalvet Eesti Finantsluureüksus ja kellel on üle kümne aasta kogemust mitteresidentidest ning välismaalastest ettevõtjate teenindamisel. Hoolitseme selle eest, mida on välismaalt üksi keeruline teha:
- Asutamise tugi — dokumentide ettevalmistamine ja asutamisprotsessis juhendamine.
- Aadress ja kontaktisik — seadusest tulenev taristu, mida vajab iga välisomanikele kuuluv ettevõte.
- Raamatupidamine ja aruandlus — ettevõtte vastavuse tagamine Eesti ja ELi nõuetele.
- Pidev ettevõttealane tugi — muudatused, esitamised ja õiguslik nõustamine ettevõtte kasvades.
Korduma kippuvad küsimused
Jah. Omand ja juhtimine on avatud mitteresidentidele; Eesti kodakondsust, elamisluba ega kohalikku partnerit ei nõuta. Enamik välisettevõtjaid tegutseb välismaalt juhitava OÜ kaudu.
Ei. E-residentsus on digitaalne ID, mis lihtsustab dokumentide allkirjastamist ja e-teenuste kaugkasutust, kuid ettevõtte saab asutada ka notari kaudu või volikirja alusel.
Ei. E-teenustel on ingliskeelsed kasutajaliidesed ning nõustajad, pangad ja ametiasutused suhtlevad inglise keeles; vähesed eestikeelsed esitamised valmistab ette raamatupidaja või äriteenuste pakkuja.
Kasumi jaotamisel, näiteks dividendidena. Ettevõttesse jäävat ja reinvesteeritavat kasumit ei maksustata enne selle väljamaksmist.
Ei. E-residentsus ei ole sisserändestaatus. ELi-välised asutajad, kes soovivad Eestisse kolida, taotlevad eraldi iduettevõtte viisat või ettevõtluseks antavat elamisluba; ELi ja EMP kodanikud saavad vabalt elama asuda.
Ei. Kauplemiseks, maksude tasumiseks ja käibemaksukohustuslasena registreerimiseks sobib mis tahes ELi või EMP panga või makseasutuse konto.
Eesotsas on tarkvara ja digiteenused, millele järgnevad veebikaubandus, piiriülene nõustamine, logistika Põhjamaade ja Balti turgude vahel ning litsentsitud fintech. Levinud on ka valdusstruktuurid.
