Varjatud töösuhted ja maksudega seotud riskid

Maksudest ja töölepingutest: kus jookseb piir seadusliku tegevuse ja OÜ-tamise vahel?

Eesti Maksu- ja Tolliamet pöörab erilist tähelepanu sellele, kuidas ja milliseid makse tasutakse füüsiliste isikute töösuhetega seotud tuludelt – see hõlmab tulumaksu, sotsiaalmaksu ja teisi kohustuslikke mahaarvamisi. Samuti kuulub maksustamise alla krüptovaraga teenitud tulu.

Maksupettuste ja varjatud töösuhete tõkestamine

Maksuameti eesmärk ei ole ainult tagada, et füüsilisele isikule arvestatud ja välja makstud töötasu pealt makstakse õigesti makse, vaid ka hoida ära töösuhete varjamist. Sellise tegevuse tulemusena võivad mõned ettevõtted püüda kõrvale hiilida sotsiaalmaksu ja teiste kohustuslike maksude tasumisest. Nad vähendavad selleks kunstlikult palgafondi, kasutavad põhiülesannete täitmiseks seotud juriidilisi isikuid ning võtavad tööle töötajaid, kes ametlikult töötavad oma ettevõttes ja osutavad selle kaudu teenust (nõustamine, juhtimine, disain, reklaam jms).

Mis on OÜ-tamine?

Kõige tuntum näide töösuhete varjamise kohta on OÜ-tamine – olukord, kus tööandja väldib sotsiaalmaksu tasumist sellega, et tellib teenuseid teiselt ettevõttelt, mis on sageli seotud tema endaga. Seda tegevust võib pidada maksudest kõrvalehoidumiseks.

Riigikohtu otsuste alusel lähtub Maksu- ja Tolliamet reaalsete töösuhete ja ka maksustamise kohustuse hindamisel mitmest kriteeriumist.

Ettevõtte turvalisus: raamatupidamine, maksud, reguleerimine

Eesti Firma osutab nõustamis- ja raamatupidamisteenust ning aitab optimeerida teie ettevõtte finants- ja maksupoliitikat, et saaksite hoiduda OÜ-tamisest, kuid samas mitte loobuda enda ettevõtte jaoks oluliste teenuste osutamisel lepingulistest suhetest, kui need on vajalikud ja majanduslikult otstarbekad.

Aitame eristada töösuhteid ja teenuste osutamist ning tagame ettevõtlusega seotud kulude korrektse arvestuse, samuti töötasude, juhatuse liikmete tasude ja dividendide maksustamise arvestuse. Et tagada ettevõtte finantspoliitika läbipaistvus, tuleb järgida seaduseid, kajastada korrektselt tulusid ja hoiduda maksudest kõrvalehoidmisega seotud riskidest.

OÜ-tamise skeemi kasutamise piirid

OÜ-tamisega seotud maksuprobleem on üha aktuaalsem, kuna võideldakse selle vastu, et töötasu asemel makstakse ebaseaduslikult dividende. Meedias kajastatu põhjal ei ole maksuameti eesmärk OÜ-tamise eest karistada, vaid anda ettevõtjatele teada, et on kehtestatud selged reeglid, mida tohib ja mida mitte. Maksuamet on töösuhete tegeliku olemuse varjamise tõttu kohtusse pöördunud vaid kolme ettevõtte vastu.

Kuidas OÜ omanikud maksudest kõrvale hoiavad

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksudest kõrvalehoidmine tihti seotud OÜ-de omanikega, kes elavad oma firmade arvelt. Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna juhataja Lia Parve rääkis meediale kahest maksudest kõrvalehoidmise levinuimast viisist: esiteks varjatakse tööjõumaksude vähendamiseks tegelikke töösuhteid sellega, et ostetakse firmalt teenust, teiseks kasutatakse firma vara isiklikel eesmärkidel. Parve märkis, et esimene petuskeem ei ole väga levinud, kuid teise puhul võib riik maksmata maksude näol kaotada üle kümne miljoni euro aastas.

Fiktiivsete teenuste maksustamine

Kohustus tasuda makse tekib siis, kui juriidiliste isikute vahel sõlmitakse teenuste osutamiseks fiktiivsed kokkulepped, et makse vähendada või neid üldse mitte maksta. Riigikohus toetas oma otsustes (3-2-1-82-14 kuupäevaga 12.05.2015, 3-3-1-25-15 kuupäevaga 11.09.2015, 3-3-1-12-15 kuupäevaga 6.10.2015) Maksu- ja Tolliameti seisukohta ning tunnistas maksude seisukohalt sellised tehingud kehtetuteks.

Neil juhtudel maksti füüsilistele isikutele tegelikult töötasu, mis kanti ettevõtete pangakontodele, mille omanikud nad olid ning kus nad olid ainsad juhatuse liikmed ja tegutsejad (näiteks osaühingud). Töölepingu asemel sõlmiti ettevõtete vahel teenuse osutamise lepingud. Tänu sellele ei tasutud tööjõumakse ja raha kanti ettevõtte pangakontole, kust raha saaja sai seda kasutada oma suva järgi, näiteks tasuda dividende või katta kulusid.

Riigikohus kinnitas: maksudest kõrvalehoidmise skeemid läbi OÜ on ebaseaduslikud

Sarnaseid skeeme kasutati juhtimis- ja nõustamisteenuste puhul, kui juhatuse liikmed töötasid tegelikult füüsiliste isikutena, kuid raha kanti nende ettevõtete pangakontodele. Näiteks kui ettevõtte direktor saab töölepingu alusel brutopalka 3500 eurot, siis tema netosissetulek on 2730 eurot ja tööandja kulu koos maksudega on 4683 eurot. Kui aga ettevõtted sõlmivad lepingu teenuse osutamiseks, siis kantakse üle kogu summa suuruses 4683 eurot ilma makse maksmata ja direktor saab kogu summat ise käsutada. Seda skeemi peetakse siiski maksude maksmisest kõrvalehoidmiseks.

Riigikohus kinnitas, et kuna tegeliku olemuse põhjal on tegu varjatud töösuhtega, on maksuametil õigus sellises olukorras sekkuda ja nn teenuste osutamise lepingud maksustada. Ei piisa üksnes sellest, et leping vastab formaalselt seaduse nõuetele. Oluline on, et töö tegelik sisu vastab lepingule. Tuginedes kohtu seisukohale, soovitab Maksu- ja Tolliamet ettevõtetel kindlasti oma maksupoliitika üle vaadata ja viia see kooskõlla Riigikohtu otsustega, tagades nii õiglase kohtlemise maksustamisel ja ausa konkurentsi.

Mille poolest erinevad töösuhted ja teenuste osutamine?

Töösuhteid reguleerib Töölepingu seadus, mille järgi teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja on omalt poolt kohustatud töötajale maksma lepingus kokkulepitud töötasu ja tagama töölepingus või seadustes sätestatud töötingimused.

Et hinnata, kas õigussuhte puhul on tegu töösuhtega, lähtub kohus järgmistest kriteeriumidest: kes korraldab ja juhib töötamise protsessi, kes määrab töötamise aja, koha ja viisi, kes maksab töövahendite eest, kes vastutab tööga seotud riskide eest, kes teenib tulu ja saab kasumit. Edasi tuleb kindlaks teha, kas töötaja kuulub organisatsiooni koosseisu ja allub sisekorra reeglitele. Kõiki neid kriteeriume tuleks vaadata koos.

Kokkuvõttes saab töösuhte olemasolu üle otsustamisel määravaks see, kui palju töötaja sõltub tööandjast ehk mil määral on töötaja iseseisev. Just suur sõltuvus tööandjast eristab töölepingut teistest võlaõiguslikest lepingutest.

OÜ-tamine ja lepingute ümberkvalifitseerimine: mida teada?

Teisalt on teenuste osutamisel väga levinud seaduslikud käsundus- ja töövõtulepingud, mille suhtes kohaldatakse Võlaõigusseadust. Riigikohtu selgituste järgi on ettevõtte ja selle juhatuse liikmete suhte puhul tegu käsundussuhtega. Eeldatakse, et käsundi saanud isik täidab selle isiklikult, kuid võib selle täitmiseks kaasata ka kolmandaid isikuid. Seega ei saa ettevõtte juhatuse liige oma volitusi ja kohustusi delegeerida, kuid see ei välista kolmandate isikute abi käsundi täitmisel.

Kui tehing tehakse juhatuse liikmega seotud ettevõttega, võib selguda, et juhtimis- ja nõustamisteenuseid osutasid tegelikult konkreetsed füüsilised isikud, mitte lepingu sõlminud ettevõtted. Sellise tehingu juriidiline tagajärg on, et lepingu teine pool tunnistatakse konkreetseks füüsiliseks isikuks.

Ettevõtte töötajatega seotud ettevõtetega tehingute sõlmimisel seisneb OÜ-tamine selles, et oma olemuselt ja sisult on asjaomase ettevõtte ja selle töötajaga seotud teise ettevõtte suhted tegelikult töösuhted – see tähendab, et käsundusleping kvalifitseeritakse ümber töölepinguks.

Krüptovara ja veebiplatvormidelt saadava tulu maksustamine

Eestis kehtivate seaduste järgi tehakse maksukontroll kõikidele tuludele, mida teenitakse veebiplatvormidel, rakendustes ja krüptovara turgudel. See piirab oluliselt OÜ-tamise kasutamist neis üsna uutes töösuhete valdkondades, kus müüakse kaupa ja osutatakse teenuseid.

Veebiplatvormidel (näiteks freelance-teenused, rent, kaupade müük) teenitud tulu on Eestis maksustatud ning sellelt arvestatakse tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks ja töötuskindlustus. Euroopa Liidus on veebiplatvormid kohustatud maksuametile esitama andmed füüsiliste isikute tulude kohta ja maksukohustuslased peavad need maksud deklareerima.

Müük, kaevandamine, staking: krüptomaksude selgitus

Tuleb märkida, et olenevalt tehingust on ka krüptovaraga teenitud tulu Eestis maksustatud. Krüptovaluuta müügist saadud tulu deklareeritakse ja sellelt arvestatakse tulumaks. Krüptovaluuta kaevandamise puhul arvestatakse puhaskasumilt tulumaks ja sotsiaalmaks juhul, kui kaevandamisega tegeleb füüsiline isik, mitte ettevõte. Kui krüptovaluutat kasutatakse kaupade ja teenuste eest tasumiseks, siis sellised tehingud on krüptovara müük ja need maksustatakse. Kui tegu on panustamise (staking) või laenamisega (lending), tuleb tulumaksu arvestada ka passiivselt tulult. Ka päranduse või kingitusena saadud krüptovara müügilt tuleb maksta makse. Veel tuleb märkida, et füüsilised isikud on kohustatud deklareerima tulu, näidates ära krüptovara turuväärtuse tehingute hetkel.

Parem on ennetada ja minimeerida OÜ-tamise riske

Maksudest kõrvalehoidmise skeemid ehk OÜ-tamine loob ettevõtetele sotsiaalmaksu tasumata jätmisega ja töösuhete varjamisega seotud riske. Maksuamet ja kohtud nõuavad, et järgitaks reegleid ning et töösuhted ja võlaõiguslikud suhted oleksid selgelt eristatud. Vajaduse korral kvalifitseeritakse tehingud ümber ja tunnistatakse fiktiivseteks. Eriti hoolikalt tuleb suhtuda krüptovarade maksustamisse. Krüptovaluuta tehingutega (sh kaevandamise ja panustamisega) saadud tulu tuleb deklareerida ja sellelt tuleb tasuda maksud. Samuti tuleb makse maksta äritegevuselt, mida tehakse veebiplatvormidel ja rakenduste kaudu.

Kuidas vältida trahve ja maksualaseid riske? Eesti Firma lahendused

Täpselt seaduseid järgides tagatakse ettevõtte jätkusuutlikkus ning alandatakse trahvide ja maksukontrollide riski. Eesti Firma osutab nõustamis- ja raamatupidamisteenust ning aitab ettevõtetel eristada töö- ja teenuslepingud, optimeerida maksupoliitikat, välistada OÜ-tamist ja arvestada korrektselt tulusid, sh krüptovara ja dividendide väljamakseid.

Täname!

Teie sõnum on edukalt kätte saadud!
Võtame TeMeie konsultandid võtavad teiega ühendust esimesel võimalusel.