Vabariigi valitsus on võtnud suuna muuta siinne ärikeskkond veelgi ettevõtjasõbralikumaks. Hiljuti allkirjastatud aastate 2025–2027 koalitsioonileppes on kirjas ambitsioonikas plaan õigus- ja poliitikareformidest, millega soovitakse Eestisse tuua tipptegijaid, hoogustada innovatsiooni ning lihtsustada bürokraatiat.
Eesti Firma meeskond on spetsialiseerunud ettevõtete asutamisele Eestis ning pakub juriidilisi- ja raamatupidamisteenuseid. Alljärgnevalt vaatleme viit olulisemat uuendust, mis on eriti tähtsad just välisettevõtjatele ja investoritele, kes plaanivad Eestis tegutsema hakata.
Välistalentide palkamine lihtsamaks
Valitsus plaanib 2025. aasta keskpaigaks muuta välismaalaste seadust nii, et ettevõtetel oleks hõlpsam palgata vajalikke tippspetsialiste välismaalt. Teisisõnu leevendatakse kvalifitseeritud välistööjõu värbamisreegleid sektorites, kus kohalikest oskustöölistest on puudus. Kavandatav muudatus tähendaks, et kui Eestist ei leia vajalikku oskusteavet, saab ettevõte senisest lihtsamalt tuua töötajaid näiteks kolmandatest riikidest.
Praegu piirab rändekvoot oluliselt välisspetsialistide palkamist. Uue plaani järgi kehtestatakse eraldi oskustööjõu kvoot – kuni 2600 töötajat aastas – keda saab lisaks üldkvoodile Eestisse tuua. See vastab umbes 0,2% Eesti elanikkonnast aastas. Kvoodi suurus võiks majanduse olukorrast lähtuvalt ka eritingimustel suureneda. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on rõhutanud, et Eesti vajab edasihüppamiseks tippspetsialiste: “Hästitasustatud töökohad eeldavad piisaval hulgal vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid… Kui Eestis piisavalt vajalike oskustega inimesi ei ole ega siia tule, peame lisa värbama välismaalt,” selgitas Keldo.
Uute spetsialistide lisandumine aitaks ettevõtetel täita kriitilisi ametikohti, suurendada tootlikkust ning tuua kaasa värskeid teadmisi. Pikemas plaanis loodetakse, et lihtsam välistööjõu kaasamine suurendab välisinvesteeringuid – firmad tulevad meelsamini siia, kui nad saavad vajalikud oskustöölised vaevata palgata. Samuti kasvab riigi maksutulu, kui rohkem kõrgepalgalisi eksperte siin töötab ja makse tasub.
Paindlikumad töövormid ja uus töölepinguseadus
2025. aasta kolmandaks kvartaliks on kavas ajakohastada töölepinguseadust, et lubada paindlikumaid tööaja kokkuleppeid. See tähendab, et tulevikus saavad tööandja ja töötaja omavahel leppida kokku näiteks muutuvtunnilepingu – töölepingus määratakse minimaalne garanteeritud töötundide hulk ning lisatunnid, mida saab teha vastavalt vajadusele. Näiteks võiks kokkulepe lubada töötada 10–40 tundi nädalas, kusjuures 10 tundi on alati kindlustatud ning ülejäänu tehakse vastavalt võimalusele.
Praegu on Eestis paindlikud töövormid juriidiliselt piiratud ning seetõttu on ettevõtted sageli kasutanud võlaõiguslikke lepinguid (nt käsundusleping) või musta töötasu, kui vaja töötajat ebaregulaarse koormusega rakendada. Uus seadus motiveerib sellistes olukordades sõlmima ikka töölepinguid, mis tagavad töötajatele sotsiaalsed garantiid – puhkuseõiguse, vähemalt miinimumpalga ja ravikindlustuse. Minister Keldo sõnul on need muudatused tööandjate poolt “ammu oodatud leevendused, mis võimaldavad sõlmida kaasaegseid ja paindlikke töölepinguid” ning leitud on “hea tasakaal tööaja paindlikkuse ja töötaja kaitse vahel”.
Paindlikumad kokkulepped lubavad edaspidi hõlpsamini kasutusele võtta kaugtöö, osalise aja, summeeritud tööaja ja teised moodsad töövormid, mida eriti rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted ja startup’id hindavad. See aitab firmadel paremini kohaneda tööturu olukorraga (nt hooajalisus, projekti- või gig-majandus) ning hoida talente, kes soovivad paindlikkust. Ka töötajad – nagu tudengid, lapsevanemad või mitmel kohal töötajad – võidavad, sest saavad oma aega vabamalt planeerida. Kokkuvõttes peaks see tõstma tööjõu osalemist ja tootlikkust majanduses ning seeläbi ka ettevõtete konkurentsivõimet.
Ühtne digiettevõtlusportaal ja automaatne aruandlus
Hiljemalt 2027. aasta alguseks luuakse üks koht kõikidele ettevõtlusteenustele. Eesti senine e-riigi portaal eesti.ee (koos mobiilirakendusega) arendatakse välja terviklikuks ettevõtjaportaaliks, kust saab kätte nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste e-teenused. Praegu on ettevõtjal eri toimingute jaoks palju eri keskkondi; tulevikus koondatakse load, registreeringud, avaldused jm ühe katuse alla. Paralleelselt vähendab riik aruandluskohustuste bürokraatiat: plaan on teha aruandlus andmepõhiseks ja eeltäidetuks – ettevõtja ülesanne on vaid kontrollida andmed üle ja need kinnitada. Valitsus standardiseerib ~150 kõige sagedasemat aruannet ja infot, mida firmadelt nõutakse, et vältida korduvat sama info sisestamist erinevates vormides. Suur rõhk on just neil aruannetel, mis täna ettevõtjatele kõige enam halduskoormust tekitavad (nt maksudeklaratsioonid, statistika aruanded jms).
Ühe luugiga ettevõtlusportaal vähendab märkimisväärselt aja- ja rahakulu, mida firmad peavad kulutama paberimajandusele. Kui kõik loa- ja aruandetoimingud saab teha ühest kohast ning paljud andmeväljad on juba eeltäidetud, jääb ettevõtjale rohkem ressursse põhitegevuseks. Näiteks saab tulevikus tüüparuannete esitamisel riigi andmebaasidest pärit info (käive, töötajate arv, maksud jne) automaatselt ette; ettevõtja vaid kinnitab või parandab, selle asemel et iga kord nullist kõike sisestada. Samuti töötatakse välja masin-masin liidesed, mis võimaldavad firma raamatupidamisprogrammil otse riigiga andmeid vahetada – paljud aruanded hakkavad edaspidi liikuma täiesti automaatselt, ilma inimese sekkumiseta.
See on eriti suur võit välisfirmadele ja startup’idele, kes on harjunud efektiivse digi-asjaajamisega. Eesti tugevdab nõnda oma mainet “hassle-free” ehk vähese bürokraatiaga ettevõtluskeskkonnana, mis meelitab siia uusi tegijaid. Valitsus loodab, et lihtsam asjaajamine parandab ka maksude laekumist ja reeglite täitmist – kui raportid on automaatsed ja läbipaistvad, väheneb motivatsioon midagi varjata. Kokkuvõttes tõuseb nii riigi kui ettevõtjate efektiivsus.
Kiirem ja mugavam e-residentsus
E-residentsuse programm muutub 2027. aasta alguseks veelgi kasutajasõbralikumaks. Plaanis on tuua turule täielikult digitaalne e-residentsuse lahendus, mis ei nõua enam füüsilise plastikkaardi taotlemist. E-residendiks kandideerija saab edaspidi teha isikutuvastuse kaugteel – nutitelefoni rakenduse abil kogutakse biomeetrilised andmed (näokujutis, sõrmejäljed) ja taustakontroll tehakse virtuaalselt. Pärast positiivset otsust väljastatakse e-residendi digitaalne isikutunnistus otse mobiili, ilma et peaks posti teel kaarti ootama või saatkonda järele minema. Eesmärk on kärpida e-residentsuse saamise ooteaeg seniselt ~2 kuult umbes 2 nädalani. 2024. aastal algatasid Eesti ametkonnad juba selleks hanget, et vajalik tehnoloogia välja töötada – sisuliselt liigume “mobiilse e-residentsuse” suunas, mis peaks 2027. aastaks valmis olema.
E-residentsus on siiani olnud väga populaarne programm, mis võimaldab välismaalastel asutada ja juhtida Eesti ettevõtet ilma siin elamata. Protsessi veelgi kiirendamine ja lihtsustamine kasvatab huvi kindlasti veelgi. Praegu on e-residentidel tulnud füüsilist kaarti oodates näidata kannatust, kuid tulevikus saab iga rahvusvaheline ettevõtja vaid paari nädalaga kätte digivõtmed, et Eesti ärikeskkonda siseneda. See tähendab kiiremat turule jõudmist – välisettevõtja saab näiteks oma idufirma registreerida ja pangakonto avada praktiliselt kohe, kust iganes maailma punktist. Juba praegu on e-residentide panus Eesti majandusele tuntav: 2024. aasta esimesel poolel tõid e-residendid riigile hinnanguliselt 31 miljonit eurot tulu ning asutasid 2450 uusi Eesti ettevõtteid.
Kui programm muutub veel sujuvamaks, võib e-residentide arv ja nende loodud firmade hulk hüppeliselt kasvada. See tähendab Eestile lisaks otsest tulu riigilõivudest ja maksudest kaudset kasu – rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid, kes kasutavad Eesti teenuseid, palkavad siinseid inimesi või investeerivad siinsesse majandusse. E-residentsuse uuendus kinnistab Eesti mainet globaalse digiriigina, kus “asjaajamine käib nobedalt ja paberivabalt”. Välismaistele startup-founder’itele ja digitaalsetele nomaadidele on see tugev signaal, et Eestis on ettevõtte loomine ja haldamine veelgi lihtsamaks tehtud.
Regulatiivsed liivakastid innovatsiooni katsetamiseks
Valitsus soovib hoogustada tehnoloogilist innovatsiooni, luues regulatiivsed liivakastid ehk erilise õigusraamistiku uute tehnoloogiate testimiseks. Plaani järgi töötatakse 2025. aasta lõpuks välja seadused, mis lubavad ettevõtetel järelevalve all katsetada uudseid tooteid või teenuseid ka siis, kui need kehtivate normide järgi muidu ei oleks lubatud. Tegemist on “turvalise testikeskkonnaga”, kus innovaatilised firmad võivad piiratud mahus tegutseda eranditingimustel. Näiteks on välja käidud, et tänu regulatiivsele liivakastile võiksid Eestisse jõuda iseteeninduslikud apteegid või droonikullerid – lahendused, mis praegu seaduste puudulikkuse tõttu pole võimalikud. Selline samm teeks Eestist esimese riigi Euroopas, kes niivõrd ulatuslikult innovatsiooniks erandeid lubab.
Uuendusmeelsed ettevõtjad on seda ideed väga positiivselt vastu võtnud. “Innovatsioon on hädavajalik Eesti ettevõtete ja majandusruumi konkurentsivõime kasvatamiseks,” rõhutas tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt, viidates regulatiivse liivakasti plaanile. Liivakastid annavad startup-idele ja tehnoloogiafirmadele võimaluse proovida uusi lahendusi reaalsetes oludes kiiremini, kartmata kohe rangeid sanktsioone. Näiteks võib mõni fintech-ettevõte katsetada uut makseteenust või autonoomse sõiduki arendaja viia isejuhtiva auto tänavale testsõite tegema – kõik muidugi piiratud ulatuses ja riigi valvsa pilgu all. See kiirendab R&D (teadus- ja arendustegevuse) tsüklit: ideest tooteni jõudmine võtab vähem aega, sest regulatsioon ei pidurda varajases faasis.
Samas annab riik hiljem tagasisidet ja seab vajadusel reeglid, enne kui tehnoloogia laiemalt turule lubatakse. Eesti on juba niigi tuntud kui tehnoloogiate juurutaja; liivakastid tugevdavad seda kuvandit veelgi, tuues siia nii kohalikke kui rahvusvahelisi innovaatoreid. See võiks tähendada suuremaid investeeringuid arendustegevusse ja lõpuks ka rohkem leiutisi, mida patenteerida. Märgid on julgustavad – juba 2024. aasta esimese poole statistikast nähtub, et huvi leiutiste õiguskaitse vastu on kasvamas: patenditaotluste ja kasuliku mudeli registreerimise arv on mullusega võrreldes tõusnud. Uued liivakastid loovad ettevõtetele veelgi enam motivatsiooni tuua oma uued ideed just Eestisse testimisele, mis omakorda võib suurendada siinsete patentide ja kõrge lisandväärtusega tehnoloogiate hulka.
Miks need reformid on olulised?
Kõik viis suunda – välistalentide palkamine, paindlik töökorraldus, digiriigi ettevõtlusportaal, e-residentsus ja innovatsiooniliivakastid – teenivad üht eesmärki: tõsta Eesti konkurentsivõimet ja meelitada siia rohkem kvaliteetset ettevõtlust. Minister Erkki Keldo on kinnitanud, et konkurentsivõime parandamine on valitsuse üks peamisi prioriteete. Oodatavad mõjud on mitmetahulised. Lühikeses plaanis tähendavad reformid ettevõtjatele vähem bürokraatiat ja rohkem paindlikkust – see säästab aega ja raha, soodustades uusi investeeringuid Eesti majandusse. Pikemas plaanis toovad need sammud riigile ka otsest tulu: kui rohkem ettevõtteid siin tegutseb ja kasvab, laekub rohkem makse ning luuakse uusi töökohti.
Näiteks prognoosib Euroopa Komisjon, et investeeringute kasv Eestis kiireneb juba lähiaastail mõõdukalt, ning valitsuse enda visioon on ehitada “innovatiivne, lihtne, kiire ja tõhus riik, mis töötab kodanike ja ettevõtete kasuks, kus saab lihtsasti katsetada uusi lahendusi ja teha investeeringuid”. Samuti võib oodata edasist tõusu teadus- ja arendustegevuses – viimastel aastatel on nii avalik kui erasektor T&A kulutusi kasvatanud – ning sellest sünnib rohkem kõrge lisandväärtusega tooteid ja patentide taotlusi. Kokkuvõttes loodetakse, et 2025–2027 reformid annavad Eesti majandusele uue hoo: välisinvestoritele muutub Eesti atraktiivsemaks, riigikassasse laekub tänu kasvule rohkem maksutulu ning meie väike Põhjala riik kinnistab oma mainet edumeelse ja innovatsioonisõbraliku ärikeskkonnana. Eesti kutsub välisettevõtjaid julgelt siia – siin on valitsus valmis koos teiega tulevikku panustama!
