Majandusaasta aruanne

Eesti ettevõtjate majandusaasta aastaaruanded ja finantsaruandlus

Majandusaasta aruande (aastaaruanne) koostamine ja esitamine on kohustuslik kõikidele ettevõtjatele, kes on registreeritud ja tegutsevad Eestis. Aastaaruanne esitatakse Äriregistrile ja kogu aruande teave avalikustatakse ning igal soovijal on õigus tutvuda mistahes ettevõtte finantsaruannetega.

Iga-aastase finantsaruannete koostamise ja Äriregistrile esitamise kohustuse kehtestamise peamine eesmärk on anda riigiasutustele ja kolmandatele isikutele objektiivset ja usaldusväärset teavet ettevõtja finantsolukorrast ja majandustegevusest.

Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne?

Majandusaasta aruanne peab vastama kehtestatud reeglitele ja nõuetele ning sisaldama järgmist teavet.

Ettevõtte bilanss

Bilansis kajastub teave ettevõtja finantsseisundist majandusaasta viimase päeva (vaikimisi 31. detsembri) seisuga, sh andmed ettevõtja varast, kohustustest ja omakapitalist.

Kasumiaruanne

Tulude ja kulude koondaruanne aruandlusperioodi (aasta) kohta, mis kajastab ettevõtja majandusnäitajaid, sh tulusid, kulusid, kasumit ja kahjumit.

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtja sissetulekuid ja väljaminekuid aruandlusperioodil, sh raha ja muude konverteeritavate varade laekumine ning ettevõtja tehtud väljamaksed äritegevuse raames, mida liigitatakse nende eesmärkide ja otstarbe alusel (äri–, investeerimis– ja finantstegevus).

Omakapitali muutuste aruanne

Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse muutusi ettevõtja omakapitalis aruandlusperioodil, sh sissemaksed ettevõtja põhikirjakapitali või maksed äriühingu osanikele, kasum või kahjum ning muud olulised omakapitali suurust mõjutavad andmed ja asjaolud.

Lisateave

Sõltuvalt ettevõtja äritegevuse omapärast peab aasta finantsaruanne sisaldama kindlat täiendavat teavet. Aastaaruandele tuleb lisada vähemalt järgmised lisad:

  • ettevõtja tegevusaruanne – ettevõtja tegevuse ja edasiste plaanide kirjeldus, tuues välja ka muud aruande kontekstis olulise tähtsusega asjaolud;
  • selgitused, millisest finantsaruande standardist lähtuti aastaaruande koostamisel;
  • aastaaruande koostamisel kasutatud raamatupidamise põhimõtted;
  • selgitused ja täpsustused põhiaruannete oluliste kirjete ja nende muutmise kohta aruandeperioodil.

Nullaruanne

Iga-aastane finantsaruandluse (aastaaruandlus) kohustus laieneb kõikidele ettevõtjatele sõltumata sellest, kas ettevõtja viis läbi aktiivset majandustegevust majandusaastal või oli mingil põhjusel tegevusetu.

Kui ettevõtjal puudus mistahes majandustegevus (pangas ega sularahakassas ei toimunud ühtegi raamatupidamise toimingut), tuleb koostada ja esitada Äriregistrile nullaruanne.

Majandusaasta aruande esitamise tähtajad

Aastaaruanne tuleb koostada, kinnitada ja esitada Äriregistrile poole aasta (6 kuu) jooksul pärast majandusaasta lõppu. Seega kui ettevõtja majandusaasta ühtib kalendriaastaga (1. jaanuar kuni 31. detsember), siis finantsaastaaruande esitamise tähtpäev on 30. juuni.

Kui aastaaruanne ei ole esitatud määratud tähtpäevaks, on Äriregistril õigus ettevõtjat trahvida. Reeglina määrab Äriregister pärast esimest hoiatust ettevõtjale täiendava tähtaja (enamasti 30 päeva) aastaaruande esitamiseks. Kui ettevõtja eirab talle tehtud ettekirjutusi, võidakse talle määrata trahv kuni 3200 eurot (enamasti 200–300 eurot). Kui ettekirjutused ning trahvid ei ole mingit mõju avaldanud, võib Äriregister algatada ettevõtja kohta sundlõpetamise menetluse.

Viimasel ajal on Äriregister hakanud pöörama erilist tähelepanu ettevõtjatele, kes ei täida oma kohustusi riigiorganitele finantsaruandluse esitamisel. Nii on Äriregistri ettekirjutuste ja määratud trahvide arv tõusnud kümneid kordi. Seoses sellega soovitame tungivalt mitte viivitada aastaaruandlusega ning täita oma kohustusi tähtaegselt.

Kuidas esitada majandusaasta aruanne?

Aastaaruanne esitatakse riigiorganitele elektrooniliselt e-äriregistri aruandluskeskkonna kaudu. Raamatupidajale antakse vormide täitmiseks ja aastaaruande esitamise ette valmistamiseks ligipääs aruandluskeskkonnale. Seejärel allkirjastab ettevõtja või äriühingu juht (juhatuse liige) finantsaruande. Nendeks toiminguteks on vajalik kehtiv digiallkiri (isikutunnistus, Mobiil-ID või e-residentsus).

Kui  ettevõtja või kõik äriühingu liikmed on mitteresidendid, kellel pole Eesti isikukoodi ja digiallkirja õigust, võib aastaaruande allkirjastada käsitsi ning esitada Äriregistrile allkirjastatud aruande skannitud koopia. Sel juhul täidab raamatupidaja kõik vajalikud vormid, loob aruande standardvormi ning esitab aastaaruande skannitud koopia ettevõtja või äriühingu juhi allkirjaga Äriregistrile iseseisvalt enda nimel.

Kas teil on vaja koostada aastaaruanne?

Kui vajate abi aastaaruandlusega, pöörduge julgelt meie raamatupidajate poole. Eelseisva töö hindamiseks ja hinnapakkumise koostamiseks saatke meile ettevõte tegevuse lühikirjeldus ja olemasolul väljavõtted kõikidest tehingutest pangas või  sularahakassa kaudu.

Tavaliselt jõuavad meie raamatupidajad koostada ja kontrollida aastaaruande ligikaudu ühe nädalaga. Raamatupidamise teenuste hind algab sel juhul 150 eurost. Teiste raamatupidamisteenustega on teil võimalik tuttvuda meie kodulehe teemalehel.

Täname!

Teie sõnum on edukalt kätte saadud!
Võtame TeMeie konsultandid võtavad teiega ühendust esimesel võimalusel.