Abielulahutus on tõsine samm, millega kaasnevad juriidilised tagajärjed. Eestis on Perekonnaseaduse ja Perekonnaseisutoimingute seaduse alusel kehtestatud kaks peamist abielu lahutamise viisi: kohtuväline (vabatahtlik) ja kohtulik. Esimene põhineb abikaasade vastastikusel kokkuleppel ning toimub perekonnaseisuasutuses või notari juures. Kui kokkulepet ei saavutata, rakendatakse teist viisi – abielulahutust kohtumenetluse korras.
⚖️ Abielu lahutus: usaldage asja professionaalidele!
Plaanite lahutust, kuid ei jõua kokkuleppele dokumentide vormistamises, vara jagamises või laste hooldusõiguses? 🏠👨👩👧👦💬 Pole kindel, kas valida notariaalne kokkulepe või kohtuprotsess? 📑⚖️
Meie perekonnaõigusele spetsialiseerunud juristid aitavad teil läbida kogu abielu lahutusprotsessi korrektselt ja enesekindlalt, kaitstes teie seaduslikke õigusi. Lahendame kõik perekonnaõigusega seotud küsimused: abieluvara jagamine, elatis, hooldusõigus ja eestkoste.
✨ Saage professionaalset õigusabi kohe täna! 🤝✅
Alljärgnevalt anname selge ja praktilise ülevaate mõlemast lahutusvõimalusest ning juhime tähelepanu mõningatele kitsaskohtadele. Lisaks selgitame, miks võib professionaalse juriidilise abi kasutamine lahutusprotsessis olla mõistlik otsus.
Lahutus vastastikusel kokkuleppel
Kõige lihtsam ja kiireim viis abielu lõpetamiseks on abikaasade vastastikusel kokkuleppel. Sellisel juhul on võimalik lahutada abielu kohtuväliselt kas kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku juures või notari abiga. Mõlemal juhul peavad mõlemad abikaasad lahutusega nõus olema ning esitama ühise avalduse abielu lahutamiseks. Järgnevalt toome välja, kuidas kaks kokkuleppelise lahutuse varianti üldjoontes toimivad:
Lahutus perekonnaseisuametis
Abikaasad pöörduvad ühiselt maakonnakeskuse perekonnaseisuametniku poole ja esitavad kohapeal või elektrooniliselt (nt läbi e-rahvastikuregistri) ühise kirjaliku avalduse. Abielu lahutatakse ametlikult määratud kuupäeval pärast avalduse esitamist, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel avalduse sisseandmisest. Lahutuse päeval peavad mõlemad abikaasad isiklikult kohal olema, et kandele alla kirjutada ja lahutus registrisse kanda. Erandjuhul, kui üks osapool mõjuval põhjusel kohale ilmuda ei saa, võib ta ette esitada notariaalselt või konsulaartõestatud nõusoleku lahutuseks oma puudumisel. Oluline on teada, et perekonnaseisuametnik ei saa lahutuse käigus lahendada muid küsimusi – näiteks ühisvara jagada või laste hooldusõiguse ja elatise osas kokkuleppeid vormistada perekonnaseisuametis võimalik ei ole. Sellised kõrvalkokkulepped tuleb teha eraldi (näiteks notari juures hiljem, kui vaja). Enne avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv (2025. aastal on riigilõivu suurus 90 eurot), mis on riigilõiv abielulahutuse kande tegemise eest.
Abielu lahutamine notari juures
Notar saab abielu lahutada samuti abikaasade ühise avalduse alusel, eeldusel et lahutuse osas on üksmeel saavutatud. Notari poole pöördudes koostavad abikaasad notari juures ühiselt avalduse; notar selgitab neile lahutuse õiguslikke tagajärgi ning veendub, et mõlemad mõistavad otsuse tähendust. Ka notari juures kehtib seadusega ettenähtud kaalumisaeg: lahutust ei vormistata enne kui on möödunud vähemalt üks kuu avalduse esitamisest (kuid ka mitte kauem kui kolm kuud). Kui see aeg on möödunud, kutsutakse abikaasad kokkulepitud päeval notaribüroosse, kus nad kinnitavad lõplikult oma soovist lahutada, ja notar vormistab abielu lahutamise ning kannab selle rahvastikuregistrisse. Notari juures on võimalik samaaegselt sõlmida ka notariaalsed kokkulepped muudes küsimustes – näiteks ühisvara jagamine või kirjalikud kokkulepped ühiste alaealiste laste elukorralduse, suhtlusõiguse ja elatise kohta vormistatakse sageli lahutusega paralleelselt. Notariaalse lahutuse korral riigilõivu eraldi maksma ei pea, küll aga tuleb tasuda notari tasu vastavalt notarite tasustamise korrale (umbes 80–90 eurot, millele lisandub käibemaks, sõltuvalt toimingutest)
Kokkuvõttes on vastastikusel kokkuleppel lahutamine mõlemale poolele pingevabam lahendus – protsess on kiirem ja formaalsusi vähem. Lahutus jõustub ametlikult pärast vastava kande tegemist: perekonnaseisuametis lahutades loetakse abielu lõppenuks kande tegemise päeval (pärast ühekuulise ooteaja möödumist), notariga lahutades samuti kande tegemisel. Kumbki lahutatud abikaasa saab endale abielulahutuse tõendi, mis kinnitab abielu lõpetamist (tõendi saab soovi korral nii paberil kui ka elektrooniliselt). Tuleb meeles pidada, et kui lahutus vormistatakse perekonnaseisuametis, kuid abikaasadel on vara või lapsi puudutavaid kokkuleppeid tarvis sõlmida, tuleb nende küsimustega eraldi tegeleda – näiteks pöörduda notari poole vastavate lepingute vormistamiseks. Seetõttu kasutavad paljud paarid, kel on ühiseid lapsi või vara, just notari teenuseid, et kõik vajalikud kokkulepped saaksid lahutuse käigus korraga ja õiguspäraselt vormistatud.
Lahutus kohtu kaudu (kui kokkulepet ei saavutata)
Kui abikaasad omavahel lahutuses või selle tingimustes kokkuleppele ei jõua, tuleb abielu lahutada kohtu kaudu. Kohtulik lahutus toimub ühe abikaasa hagiavalduse alusel teise abikaasa vastu ning lõplikult saab abielu lõpetada vaid kohus kohtuotsusega. Kohtumenetlus on vajalik eeskätt olukordades, kus abikaasade vahel on tekkinud vaidlus – olgu selleks vaidlus lahutuse enda üle või sellega seotud küsimustes (vara jagamine, lapse hooldusõigus, elatis jm). Alljärgnevalt on välja toodud peamised juhud, mil tuleb pöörduda kohtusse:
- Lahutuse osas puudub üksmeel: Kui üks abikaasa ei ole nõus abielu lahutama või tahtlikult viivitab lahutusavalduse esitamisega, saab teine abikaasa algatada lahutuse kohtus sõltumata teise poole nõusolekust. Hagiavalduse esitamisel tuleb põhjendada abielu lahutamise alust – üldjuhul viidatakse sellele, et abielusuhted on lõppenud ning kooselu on pöördumatult lagunenud. Seaduse järgi loetakse abielusuhted lõppenuks, kui abikaasad ei ela enam koos ning pole mõistlikku alust arvata, et kooselu kunagi taastatakse. Näiteks kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat, eeldab seadus, et abielu on lõplikult lagunenud.
- Vaidlused laste või varaga seoses: Sageli tuleb kohus mängu siis, kui lahutusega kaasnevad tülid ühiste laste või vara pärast. Näiteks võib vaidlus tekkida selles, kuidas jagada ühisvara (kinnisvara, autod, säästud jms) või kes ja kuidas jätkab alaealiste laste hooldamist – sh lastega suhtlemise kord ning elatisraha maksmine. Kui abikaasad ei suuda nende küsimuste osas omavahel kokkuleppele jõuda, lahendab kohus need vaidlused lahutusasja raames. Kohus võib lahutuse hagiga koos või eraldi menetluses teha otsuseid nii vara jagamise kohta kui ka laste hooldusõiguse, elatise ja suhtluskorra kohta, tagades et lahutusega seotud kõik vaidlused saavad lahenduse ühe tervikuna.
- Teise abikaasa asukoht on teadmata: Kohtusse tuleb pöörduda ka siis, kui teine abikaasa on teadmata kadunud või tema elukoht pole teada – sellisel juhul ei ole võimalik ühist avaldust esitada ning ainus võimalus abielu lõpetamiseks on hagi kaudu. Oluline märkus: praktikas tekivad siin aga suured probleemid, sest kohtumenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks tuleb teist poolt teavitada. Kui abikaasa asukoht on teadmata või ta viibib välismaal ning hagidokumente ei õnnestu talle ametlikult kätte toimetada, ei saa kohus abielu lahutust välja kuulutada. Kohus ei saa asja sisuliselt arutada enne, kui on tagatud, et kostja on menetlusest teadlik ja tal on võimalik oma seisukohti esitada. Seetõttu on sellistes keerukates olukordades hädavajalik otsida lahendusi (nt otsida ametlikke teadaandekanaleid või erimenetlusi) ning enamasti on otstarbekas kasutada kogenud juristi abi, et menetlus siiski edasi liiguks.
Kohtumenetluse eripärad
Kohtulik lahutusprotsess algab hagiavalduse esitamisega vastavasse maakohtusse. Hagi saab esitada kas abikaasade viimase ühise elukoha järgsele kohtule või kostja (lahutatava abikaasa) elukoha kohtule. Hagiavalduses kirjeldatakse lahutuse asjaolusid ning esitatakse vajadusel nõuded ka muudes seotud küsimustes (vara jagamine, laste hooldusõigus, elatis jne). Kohus võtab hagi menetlusse ja määrab istungi(d), kuhu kutsutakse mõlemad abikaasad oma seisukohti selgitama. Seadus näeb ette, et kohus püüab võimaluse korral pooli lepitada – ehk veenda neid kokkuleppele jõudma või abielu jätkamist kaaluma – välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt mõttetu või võimatu olukorra teravuse tõttu. Selleks võib kohus anda abikaasadele kuni kuue kuu pikkuse mõtlemis- ja leppimisaja. Praktikas tähendab see, et kohus võib esimese istungi edasi lükata või peatada menetluse kuni pooleks aastaks, andes paarile võimaluse näiteks perelepitaja abiga järele mõelda. Kui selle aja möödudes on selge, et leppimine ei ole võimalik ja abielu on siiski pöördumatult lõppenud, jätkab kohus menetlust ja lahutab abielu tingimusteta.
Kohtumenetluse lõppedes teeb kohus lahutusasjas kohtuotsuse, millega abielu lahutatakse ning lahendatakse kõik nõuded (vara jagunemine, lastega seotud küsimused jne) vastavalt tõenditele ja kehtivatele seadustele. Oluline on rõhutada, et abielu ei loeta lõppenuks enne, kui kohtuotsus on jõustunud – see tähendab, et pärast otsuse tegemist tuleb ära oodata vaidlustamise tähtaeg ja võimalik edasikaebus. Abielu loetakse lõplikult lahutatuks päeval, mil kohtulahend jõustub. Alles seejärel saab perekonnaseisuamet teha rahvastikuregistrisse kande abielu lõpetamise kohta ning soovi korral väljastatakse lahutust tõendav dokument. Kohtumenetlus ise võib aega võtta alates mõnest kuust kuni üle aasta – sõltuvalt kui keerukad on vaidlused ja kui koostööaltid on osapooled. Ka kulud on kohtus lahutades kõrgemad: hagiavalduse riigilõiv on 100 eurot (ja kui vaieldakse ühisvara üle, võib lisanduda lisalõiv vara väärtusest) ning lisanduda võivad advokaaditasud ja muud menetluskulud. Samas on kohtulik lahutus tihti vältimatu, et tagada mõlema poole õiguste kaitse olukorras, kus kompromissi teel lahutamine pole võimalik.
Professionaalne juriidiline abi lahutusasjades
Abielu lahutamine – olgu see siis sõbralikul kokkuleppel või terava vaidluse kaudu – on elu üks olulisemaid ja keerukamaid pöördepunkte. Iga lahutusjuhtum on erinev ning tihti kerkivad esile juriidilised nüansid, mida tavakodanik ei pruugi ette näha. Seetõttu on mõistlik kasutada kogenud juristi abi, kes oskab protsessi sujuvalt ja korrektselt läbi viia. Meie juristid aitavad teid kõigis abielu lõpetamisega seotud küsimustes – alates dokumentide ettevalmistamisest ja nõustamisest kuni konkreetsete kokkulepete vormistamiseni.
Kui lahutus toimub vastastikusel kokkuleppel, saame abistada näiteks vara jagamise lepingute koostamisel ning ühiste laste hooldusõiguse, elatise ja suhtluskorra kokkulepete sõlmimisel, tagades et need vastavad seadusele ja kaitsevad teie huve. Kui lahutus on vältimatult tarvis lahendada kohtus, pakume täisteenust alates hagiavalduse koostamisest kuni esindamiseni kohtumenetluses – seisame teie õiguste eest ja aitame saavutada parima võimaliku lahenduse.
Pöörduge meie poole konsultatsiooni saamiseks!
Usaldusväärne õigusabi annab kindluse, et lahutusprotsess kulgeb võimalikult valutult ning kõik olulised küsimused saavad lahendatud korrektsetel alustel. Meie kogenud pereõiguse spetsialistid on valmis teid abistama igas lahutusmenetluse etapis, pakkudes asjatundlikku nõu ja tuge. Ärge jääge oma muredega üksi – võtke meiega ühendust, et leppida kokku konsultatsioon ning leida teie olukorrale parim lahendus. Teie jaoks tähendab see meelerahu ja teadmist, et teie õigused on kaitstud ning edasine elu saab alata puhtalt lehelt.
