Elatisraha lapsele: määramise, maksmise ja sissenõudmise kord

Juriidiline büroo Eesti Firma spetsialiseerub õigusalaste teenuste osutamisele elatistega seotud küsimustes, nende sissenõudmisel, suurendamisel ja vähendamisel. Pakume teile kõikehõlmavat tuge selles valdkonnas: alates esmastest konsultatsioonidest ja põhjalikust dokumentatsiooni ettevalmistamisest kuni klientide huvide esindamiseni kohtus.

Eesti Firma – kvalifitseeritud perekonnaõiguse juristid

Meie büroo juristidel on sügavad teadmised perekonnaõigusest ja nad teevad kõik endast oleneva, et kaitsta klientide õigusi ja huve kõige delikaatsemates küsimustes. Meie eesmärk on pakkuda klientidele mitte ainult juriidilist tuge, vaid ka arusaama kõigist õigusprotsessidest, aidates saavutada õiglasi ja püsivaid lahendusi.

👨‍👩‍👦 Elatise sissenõudmine stressivabalt

Ei suuda elatise summas rahumeelselt kokkuleppele jõuda? Kas teine vanem hoiab kõrvale maksmisest? 🚫💶 Tuleb kohtusse pöörduda, kuid te ei tea, kuidas dokumente õigesti vormistada? 📑⚖️

Aitame teid avalduse koostamisel, esitame selle kohtule ja oleme teiega kogu protsessi vältel kuni positiivse tulemuseni.

✨ Hoolitsege oma lapse tuleviku eest koos meiega! 🤝👶
 

Küsi konsultatsiooni

Mis on elatis?

Lapsele makstav elatis on rahaline toetus, mida üks vanematest (tavaliselt see, kes lapsega koos ei ela) maksab teisele vanemale või lapse eestkostjale, et katta lapse materiaalsed vajadused. Need maksed on mõeldud eluaseme, toidu, riietuse, arstiabi, hariduse ja muude kulude katteks, mis on vajalikud lapse eest hoolitsemiseks ja tema arenguks.

Miks on vaja maksta elatist?

Elatise maksmise peamine eesmärk on tagada lapse materiaalne heaolu sõltumata vanemate lahkuminekust. Oluline on märkida, et maksed peavad olema piisavad, et tagada lapse normaalne füüsiline, psühholoogiline ja sotsiaalne areng ning vastama ülalpidamist andva vanema elatustasemele ja sissetulekule.

Elatise määramise põhimõtted

Vastavalt Eesti Perekonnaseadusele on vanemad kohustatud ülal pidama oma last kuni tema täisealiseks (18-aastaseks) saamiseni ning kui laps jätkab päevases õppes – kuni 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamise (elatise) saamise õigus on alaealisel lapsel ning samuti kuni 21-aastasel lapsel, kes jätkab õpinguid. Pärast 18. eluaastat peab laps ise kohtusse pöörduma, et pikendada elatise saamist kuni 21. eluaastani, kui ta õpib. Ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal võrdsel määral, sõltumata sellest, kas nad elavad lapsega koos või mitte.

Elatise põhieesmärk on tagada lapse normaalne areng ja heaolu. Seadus ei vabasta vanemat sellest kohustusest isegi rasketes eluoludes. Mõnel juhul võib ülalpidamiskohustus laieneda ka teistele sugulastele (näiteks vanavanematele), kui vanemad ei suuda seda täita. Kuid esmalt lasub vastutus ikkagi vanematel.

Vabatahtlik elatiskokkulepe

Paljud vanemad eelistavad elatise osas rahumeelselt, kohtuväliselt kokku leppida. Vabatahtlik kokkulepe võimaldab iseseisvalt määrata maksete summa ja korra, arvestades lapse vajadusi ja pere rahalisi võimalusi. Oluline: selline kokkulepe tuleks vormistada kirjalikult. Kõige kindlam variant on sõlmida kokkulepe notari juures.

Notariaalselt kinnitatud elatise maksmise kokkuleppel on täitedokumendi jõud. See tähendab, et kui maksja lõpetab kokkuleppe täitmise, saab teine vanem pöörduda otse kohtutäituri poole, kohtusse minemata, elatise sundkorras sissenõudmiseks. Samuti on võimalik sõlmida kokkulepe perelepitaja abil, mis annab sellele juriidilise jõu (tingimusel, et kokkulepe kinnitatakse nõuetekohaselt).

Kokkulepet koostades võivad vanemad vabalt kokku leppida mis tahes tingimustes: summas, tähtaegades ja makseviisis. Kokkulepe võib ette näha ka naturaalse ülalpidamise – konkreetsete lapsekulude tasumise, vajalike asjade andmise jne. Peamine, et kokkulepe ei kahjustaks lapse õigusi. Isegi kui on olemas vabatahtlik kokkulepe, säilib lapsel (tema esindaja kaudu) ikkagi õigus nõuda seadusega kehtestatud ülalpidamise miinimumi. Seetõttu ei ole soovitatav määrata elatise suurust alla seadusega lubatud miinimumi.

Elatise kohtulik sissenõudmine

Kui kokkulepet ei saavutata või üks vanematest hoidub kokkuleppe täitmisest, nõutakse elatis sisse kohtu kaudu. Eestis vaatab selliseid asju läbi lapse elukohajärgne maakohus. Kohtusse saab pöörduda kahel viisil:

• Maksekäsu kiirmenetlus. Sobib, kui isa (või ema, kellel lasub maksekohustus) on kantud lapse sünnitunnistusele, nõutav summa ei ületa 1,5-kordset elatise miinimummäära kuus ning maksmiskohustuse üle puudub vaidlus. Sel juhul esitatakse avaldus elatise maksekäsu saamiseks. Menetlus kulgeb kiiremini ja tavaliselt ilma istungita, kui võlgnik vastu ei vaidle.
• Hagimenetlus. Kui maksekäsu tingimused ei ole täidetud (näiteks nõutakse suuremat summat või on oodata vastuväiteid), esitatakse tavaline hagiavaldus elatise väljamõistmiseks. Hagi esitab vanem, kelle juures laps elab, lapse nimel (või laps ise, kui ta on täisealine kuni 21. eluaastani).

Kohus teeb üldjuhul otsuse elatise sissenõudmiseks alates hagi esitamise päevast, kuid võib mõista elatist välja ka tagasiulatuvalt – mitte rohkem kui aasta võrra enne kohtusse pöördumist (kui tõendatakse, et varem vanem last ei ülal pidanud ja tekkis võlg).

Pärast positiivse kohtuotsuse saamist antakse see täitmiseks kohtutäiturile, kui võlgnik kohtu poolt määratud elatist vabatahtlikult ei maksa.

Elatise suurus ja arvutamine

Elatise miinimumsuurus Eestis on sätestatud seadusega ja seda vaadatakse üle iga aasta. Varem oli see seotud miinimumpalgaga (kuni 2021. aasta lõpuni – vähemalt pool miinimumpalgast). Kuid alates 2022. aastast kehtib uus arvutusvalem: nüüd indekseeritakse miinimumsumma iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi ja riigi keskmise palga muutuste alusel. Aluseks on pool lapse ühe kuu ülalpidamiskulu keskmisest väärtusest, mida iga aasta korrigeeritakse inflatsiooni arvesse võttes. Sellele baasile lisandub 3% eelmise aasta keskmisest brutopalgast.

2025. aasta minimaalne elatise summa – 301,74 eurot

Miinimumsumma arvutamiseks kasutatakse üsna keerukat valemit, mis hõlmab muutujaid, mis sõltuvad Statistikaameti avaldatavast tarbijahinnaindeksist ja eelmise aasta keskmisest brutopalgast (need arvestavad riigi majanduse olukorda ning uuendatakse iga aasta 1. aprillil).

Elatise täpse summa arvutamiseks võib kasutada spetsiaalset kalkulaatorit.

Praktikas tähendab see elatise miinimumsummade järkjärgulist suurenemist. Näiteks alates 1. aprillist 2024 on ühe lapse miinimumelatis 287,72 € kuus ning alates 1. aprillist 2025 juba 301,74 € kuus. Need summad kehtivad juhul, kui laps viibib maksjaga koos vähem kui 7 päeva kuus. Kui laps veedab kohustatud vanemaga märkimisväärselt aega, võib määra vähendada (sellest allpool). Tähtis: kui kohus määras elatise miinimummääras, peavad vanemad ise jälgima iga-aastast tõusu, et õigeaegselt makseid suurendada ega tekiks võlga.

Mitme lapse korral

Mitme lapse ülalpidamisel ühes peres arvestab seadus mastaabisäästu efekti (nt riiete, mänguasjade ühiskasutus). Seetõttu on teise ja iga järgmise lapse miinimumelatis 15% madalam kui esimese lapse puhul. Siiski ei rakendata seda vähendust, kui lapsed on kaksikud või kui laste sünniaegade vahe on üle 3 aasta – neil juhtudel peetakse kulusid sisuliselt sõltumatuks.

Laste toetuste arvestamine

Riiklikud lastetoetused mõjutavad elatise arvestamist. Seaduse kohaselt ei pea vanem dubleerima neid lapse vajadusi, mida katavad lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Seetõttu arvatakse pool lapsele makstavast lapsetoetusest elatise summast maha, kui toetust saab last kasvatav vanem. Ja vastupidi, kui toetuse saab elatist maksma kohustatud vanem (näiteks jagatud hooldusõiguse puhul), liidetakse see summa elatisele juurde. Alates 2023. aastast arvestatakse samamoodi ka pool lasterikka pere toetusest. Selline süsteem jagab ülalpidamise koormust, võttes arvesse riigi tuge: tegelikult katavad osa lapse vajadustest toetused ja ülejäänu – teise vanema elatis.

Lapsega koos veedetud aja arvestamine

Kui laps veedab elatist maksma kohustatud vanemaga märkimisväärselt aega, vähendatakse makseid proportsionaalselt veedetud ajale. Seadus seab lävendi: 7 ööpäeva kuus (ja enam) lapse viibimist maksja juures annab juba õiguse elatise vähendamiseks. Näiteks kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt (umbes 15 päeva kummagi juures kuus), siis formaalselt ei pruugita elatist üldse välja mõista – loetakse, et iga vanem niigi tagab lapsele ülalpidamise otse. 50/50 jagatud hooldusõiguse korral võib elatist määrata ainult erandlikel asjaoludel: vanemate sissetulekud on väga erinevad, lapsel on suured erivajadused või ühe vanema kaetavad kulud on oluliselt suuremad. Muudel juhtudel arvestatakse jagatud aja puhul elatist proportsionaalselt päevadega: mida rohkem päevi laps maksja juures veedab, seda väiksem on igakuine summa.

Elatise suurendamine ja vähendamine

Ülaltoodud valemid on miinimumgarantiid. Kohus võib välja mõista ka suurema summa, kui lapsel on erilised vajadused (näiteks tervislik seisund). Vastupidises olukorras võib kohus objektiivsetel põhjustel (vanema töövõimetus, tema uus laps, kes vajab ülalpidamist) vähendada isegi miinimumsummat. Iga sellist juhtumit käsitletakse individuaalselt. Kui perekonna olud on oluliselt muutunud (uute laste sünd, lapsega koos veedetud aja muutus, sissetulekute muutus), võivad pooled taotleda kohtult elatise suuruse muutmist.

Elatise maksmise otsuste täitmine

Kui kohus teeb otsuse elatise sissenõudmiseks (või vanemad sõlmivad notariaalse kokkuleppe), järgneb täitmise etapp. Kui maksja täidab otsust vabatahtlikult, kannab ta lihtsalt määratud summa ette nähtud tähtaegadel, tavaliselt igaks kuuks ette. Alaealise lapse puhul on rahasaajaks reeglina teine vanem, kes lapse eest vahetult hoolitseb (või laps ise, kui kohus või kokkulepe nii näeb ette).

Kui vabatahtlikke makseid ei toimu, tegeleb sissenõudmisega kohtutäitur. Selleks esitatakse kohtutäiturile avaldus ja täitedokument – kohtuotsus või notariaalne kokkulepe. Elatisnõudel on võlgniku muude kohustuste suhtes eelisõigus. See tähendab, et elatisvõla korral on kohtutäituril õigus kinni pidada võlgniku tuludest suurem osa kui tavaliste võlgade puhul ning lapse nõue rahuldatakse esimeses järjekorras.

Sundtäitmise meetmed hõlmavad tavapäraseid samme: võlgniku tulude ja vara arestimine, võlgnevuse mahaarvamine pangakontolt, vara müük. Eesti seadusandluse eripära on võimalus tõsiselt piirata võlgniku õigusi. Kohtu otsusega võib võlgnikult tähtajatult peatada mõned load ja õigused, kuni ta võla tasub. Näiteks võib krooniliselt elatist mittetasuvalt isikult ära võtta juhiloa, jahiloa, relvaloa ning isegi peatada õiguse väikelaeva juhtimiseks või kalapüügiõiguse. Selline meede kehtestati 2016. aastal ja see on tugev stiimul maksta elatist õigeaegselt.

Oluline on märkida, et üle 2 kuu elatise maksmata jätmine annab juba iseenesest aluse rakendada kõige rangemaid sissenõudemeetmeid. Eestis on tuhandeid vanemaid, kellel on elatisvõlg, ning riik tugevdab igal aastal selle sissenõudmist. Kohtutäiturid peavad võlgnike registrit ning info võla kohta võib kajastuda krediidiajaloos.

Riiklik elatisabi

Et laps ei kannataks vanema rahalise vastutustundetuse tõttu, pakub riik ajutist tuge – elatisabi. Seda toetust maksab Sotsiaalkindlustusamet juhtudel, kui elatist üldse ei laeku või see laekub vaid sundtäitmise kaudu. Sellise abi suurus on kuni 200 € kuus lapse kohta. Abi määratakse kohtuvaidluse ajaks elatise üle või täitemenetluse käigus, kui võlgnikul on võlgnevus. Õigus abile on lapsel, kes elab Eestis (kuni 18-aastane või kuni 21-aastane, kui õpib).

Elatisabi on nimelt riigi antav ettemakse. Oluline on mõista: see raha ei ole kingitus, vaid nõutakse hiljem riigi poolt tagasi. Kui hiljem võlgnik maksab elatise ära, peab abi saaja sellest teatama, et vältida ülemakset. Lõpuks peab väljamakstud abi tagastama kas võlgnik ise (kui ta leitakse ja kohustatakse võlg tasuma) või teatud juhtudel abi saaja – näiteks kui kohus lõpuks jättis elatise välja mõistmata. Sellegipoolest on see programm üksikvanemaga peredele väga oluline: laps saab iga kuu mingigi vahendi elamiseks, kuni kestab vaidlus või võlgniku vara otsimine.

Vastutus elatise maksmata jätmise eest

Elatise maksmata jätmine on raske õigusrikkumine. Kuigi tegu on perekonnaõigusliku kohustusega, toob selle eiramine Eestis kaasa lisaks tsiviilmeetmetele (võla sissenõudmine kohtutäituri kaudu) ka haldusvastutuse. 2013. aastal muudeti seadust: laste ülalpidamisest keeldumist ei loeta enam kuriteoks, vaid väärteoks. Seega ähvardab pahatahtlikku võlglast trahv kuni 300 trahviühikut (trahviühiku väärtuse kehtestab riik) või arest (lühiajaline kinnipidamine) kriminaalkaristuse asemel. Selle meetme eesmärk on rikkujat karistada, kuid vältida kriminaalkaristust, tugevdades samal ajal tsiviilmenetluse korras sissenõudmist.

Lisaks trahvile võib võlglasele piirata ka teatud õigusi, nagu eespool kirjeldatud (juhiloa, jahiloa jne ära võtmine), kuni võlg on tasutud. Kui vanem varjab tahtlikult oma sissetulekuid, vara või töökohta, et mitte maksta, on kohtutäituril õigus kaasata politsei tema asukoha kindlakstegemiseks ja alustada finantsuurimist.

Eriti rasketel pikaajalise maksmata jätmise juhtudel võib see mõjutada ka vanemlikke õigusi. Iseenesest pole ette nähtud vanemlikest õigustest ilmajätmist võlgade pärast, kuid süstemaatiline kõrvalehoidumine lapse ülalpidamisest võib kohus lugeda vanemlike kohustuste olulise rikkumisena. See võib näiteks mängida rolli hooldusõiguse või suhtluskorra vaidlustes.

Peamine, mida iga vanem peaks meeles pidama: vastutus lapse ees on esmatähtis. Isegi kui vanemate omavahelised suhted on halvenenud või on tekkinud eluraskused, ei kao lapse vajadused toidu, eluaseme ja hariduse järele. Eesti riik jälgib rangelt, et laste ülalpidamise õigus oleks kaitstud.

Elatise rahvusvaheline sissenõudmine

Kaasaegne elu on mobiilne: sagedased on olukorrad, kus lapse vanemad elavad eri riikides. Kuid isegi kui isa või ema viibib välismaal, ei vabasta see elatise maksmisest. Eesti on ette näinud rahvusvahelise koostöö mehhanismid elatiste sissenõudmiseks.

Euroopa Liidus kehtib EL määrus nr 4/2009, mis lihtsustab elatisotsuste tunnustamist ja täitmist ELi riikide vahel. Eestis on loodud rahvusvaheliste elatisasjade keskasutus – Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusalase koostöö talitus. See aitab edastada dokumente ja taotlusi teiste riikide pädevatele asutustele. Lihtsamalt öeldes, kui on teada, et võlgnik elab näiteks Soomes või Saksamaal, suhtleb Eesti justiitsministeerium keskorgani kaudu selle riigi vastava asutusega kohtuotsuse täitmiseks.

Kuidas toimida, kui teine vanem on välismaal?

Esmalt tuleb hankida Eesti kohtu otsus elatise väljamõistmiseks (või omada notariaalset kokkulepet). Seejärel võib pöörduda Eesti Justiitsministeeriumi poole – seal aidatakse koostada avaldus rahvusvaheliste kanalite kaudu. ELi riikide puhul piisab sellest mehhanismist. Kui võlgnik elab riigis, millega Eestil puudub otsene kokkulepe, võib aidata Rahvusvahelise elatise sissenõudmise konventsioon (Haagi 2007. a konventsioon), millega Eesti on ühinenud. Keskasutuse kaudu on võimalik dokumente esitada ka selle konventsiooni raames.

Kui teie ise viibite väljaspool Eestit, aga võlgnik on Eestis, on parem esitada avaldus oma riigi keskasutuse kaudu, kes võtab ühendust Eesti Justiitsministeeriumiga. Eesti tunnustab ELi liikmesriigina teiste liikmesriikide kohtuotsuseid ja teeb koostööd nende täitmisel.

Tuleb arvestada, et poliitilised muutused võivad koostööd mõjutada. Näiteks õigusabilepingute lõppemine Eesti ja mõne riigi vahel võib otseste otsuste tunnustamise keerulisemaks muuta. Sellistel puhkudel on eriti oluline konsulteerida juristide ja keskasutusega – võib osutuda vajalikuks esitada uus hagi juba võlgniku elukohariigis või kasutada muid õiguslikke vahendeid.

Rahvusvaheline elatise sissenõudmine on aeganõudev protsess, kuid praktika näitab, et makseid on võimalik saada. Peamine on tunda oma õigusi ja neid järjekindlalt kaitsta. Eesti riigi asutused pakuvad selleks vajalikke ressursse ja abi, sest lapse huvide kaitse on prioriteet ka riigipiiridest väljaspool.

Kokkuvõte

Elatiskohustused Eestis on reguleeritud selgelt ja õiglaselt: seadus sätestab selged põhimõtted, lastele minimaalsed garantiid ning tõhusad mõjutusvahendid võlglaste suhtes. Vanematel soovitatakse võimalusel saavutada kokkulepped rahumeelselt ja vormistada need nõuetekohaselt – see säästab jõudu ja aega. Kui aga rahumeelselt lahendada ei õnnestu, tagab riik toimivad sissenõudmise mehhanismid kohtu ja kohtutäiturite kaudu.

Oluline on meeles pidada, et elatis ei ole vanema karistus, vaid lapse tugi. Õigeaegne elatise maksmine on garantii, et teie poeg või tütar on vajalikuga kindlustatud ka siis, kui perekond ei ela koos. Hoolitsedes täna oma laste õiguste eest, panustate nende heaolu tulevikku, ja Eesti riik aitab teid selles, tagades iga normi seaduslikkuse, täpsuse ja tõhususe.

Emadus ja isadus on suur vastutus, kuid õige lähenemise ja oma õiguslike võimaluste tundmise korral suudate alati kaitsta oma lapse huve. Elatis on selle vastutuse ilming, ja seadus seisab hea selle eest, et ükski laps Eestis ei jääks toetuseta.

Võtke meiega ühendust

Kui teil on raskusi elatise maksmise või sissenõudmisega seotud küsimustes, on meie juristide meeskond valmis pakkuma teile oma professionaalset abi. Meie kogenud juristid on spetsialiseerunud keeruliste elatisega seotud küsimuste lahendamisele, sh kohtumenetluse raames.

Eesti Firma – teie usaldusväärne õigusabi elatisküsimustes!

Meie spetsialistidel on sügavad teadmised ja mitmeaastane kogemus perekonnaõiguse valdkonnas. Garanteerime konfidentsiaalsuse, tähelepaneliku suhtumise teie probleemidesse ning püüame tagada maksimaalse mugavuse ja kindlustunde teie juriidiliste küsimuste lahendamisel.

KKK | Korduma Kippuvad Küsimused

Siia oleme kogunud vastused kõige sagedamini esitatavatele küsimustele, mis puudutavad elatisraha sissenõudmist, arvutamist ja maksmist. See osa on kasulik nii neile, kes on kohustatud makseid tegema, kui ka neile, kes neid saavad.