ELi AI määrus: Tehisintellekt seaduse raames

EL-i tehisintellekti regulatsioon: Nõuete täitmise kohustused, riskianalüüs ja õiguslikud tagajärjed

10 veebruaril avatakse Pariisis „Tehisintellekti tegevussummit“ („AI Action Summit“). Üritusel osaleb eeldatavalt vähemalt sada riigijuhti ja valitsusliiget, sealhulgas esindajad Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast, samuti kodanikuühiskonna liikmed ning kõrgtehnoloogiaettevõtete juhid, kes tegelevad tehisintellektiga. Le Monde andmetel kuuluvad silmapaistvate külaliste hulka Elon Musk, Sam Altman (OpenAI) ja Sundar Pichai.

2 veebruaril jõustus Euroopa Liidus ametlikult tehisintellekti määrus, mis on maailma esimene terviklik rahvusvaheline tehisintellekti õigusakt, üldtuntud kui ELi tehisintellekti määrus (AI Act). Selle regulatsiooni rakendamine toimub järk-järgult ning selle ümber jätkub arutelu ja võimalikud vastuväited. Need teemad tõusetuvad kindlasti ka tippkohtumisel, eriti seoses määruse mõjuga tehisintellektiga seotud ettevõtetele, nii arendajatele kui ka kasutajatele.

13 märtsil 2024 kiitis Euroopa Parlament määruse lõpliku versiooni heaks 523 poolthäälega, 46 vastuhäälega ja 49 erapooletu häälega. Dokument oli juba 2023. aasta detsembris Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikidega kokku lepitud. Euroopa Parlamendi teatel on määruse eesmärk „kaitsta põhiõigusi, demokraatiat, õigusriiki ja keskkonnasäästlikkust kõrge riskiga tehisintellekti eest“, samuti soodustada innovatsiooni ja tugevdada Euroopa juhtpositsiooni selles valdkonnas.

Seega ei ole see direktiiv, vaid määrus, mis tähendab, et see on õigusakt, millel on Euroopa Liidus vahetu mõju. See on oluline tegur kõigile, kes ELis arendavad või kasutavad tehisintellekti oma äritegevuses. Eesti Firma pakub juriidilist ja korporatiivset nõustamist krüptovara, tehisintellekti ja muude digiväärtuste turgudel.

Peamised keelud ja erandid

Mõned tehisintellekti rakendused on tehisintellekti määruse kohaselt täielikult keelatud. Üks olulisemaid piiranguid on massilise reaalajas biomeetrilise jälgimise keeld. Muud tehisintellekti rakendused jagunevad erinevatesse riskikategooriatesse, alates madalast kuni kõrgeni, millele vastavad erinevad ohutus- ja läbipaistvusnõuded.

Alates 2. veebruarist keelavad ELi reeglid tehisintellekti süsteemid, mis kujutavad endast „vastuvõetamatut riski“ inimeste turvalisusele ja õigustele. Erandid kehtivad riikliku julgeolekuga seotud juhtumitele.

Näiteks keelustatakse programmid, mis hindavad inimeste sotsiaalset käitumist ja määravad neile „skoore“. Selline sotsiaalse hindamise süsteem (social scoring), mida kasutatakse Hiinas kodanike premeerimiseks või karistamiseks nende käitumise alusel, on nüüd ELis keelatud.

Töökohad ja haridusasutused keelustavad ka tehisintellektil põhineva emotsioonituvastuse tehnoloogia. Keelatud on ka tehisintellektisüsteemid, mis kasutavad eksitavaid meetodeid inimeste, eriti laste, käitumise manipuleerimiseks. Näiteks räägivad mänguasjad, mis julgustavad lapsi ohtlikule tegevusele, ei ole enam lubatud.

Samuti on keelatud süsteemid, mis ärakasutavad haavatavaid isikuid, sealhulgas automaatkõned (Robo-Calls), mida võidakse kasutada eakate petmiseks.

Näotuvastust avalikes kohtades keelatakse suures osas, kuid õiguskaitseasutustele on antud erand uurida raskeid kuritegusid, eriti inimkaubandust ja terrorismi. Access Now ELi poliitika analüütik Caterina Rodelli on nende erandite suhtes skeptiline, märkides: „Kui keeldudel on erandid, ei ole need enam keelud,“ vahendab Euronews.

Riskihindamine

Ettevõtted, kes arendavad või kasutavad tehisintellekti, peavad hindama oma süsteemide riskitaset ja võtma meetmeid õigusnormide järgimiseks. Euroopa Komisjoni sõnul ei ole regulatsiooni eesmärk innovatsiooni takistamine, vaid tehisintellekti ohutu ja läbipaistev kasutamine. Seetõttu peavad tehisintellekti pakkujad tagama, et kõik, kes osalevad selliste süsteemide loomises ja kasutamises, omavad piisavaid tehisintellekti pädevusi.

Tehisintellekti määruse mittejärgimine võib kaasa tuua trahvid kuni 35 miljonit eurot või 7% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest – olenevalt sellest, kumb summa on suurem. See trahvimäär ületab ELi andmekaitsemääruse (GDPR) kehtestatud maksimaalsed trahvid, mis on kuni 20 miljonit eurot või 4% ülemaailmsest aastakäibest.

Kriitika ja hoiatused

Mozilla Euroopa Liidu avaliku poliitika ja valitsussuhete juht Tasos Stampelos märkis varem CNBC-le, et kuigi määrus „ei ole täiuslik“, on see „väga vajalik“.

„Oluline on mõista, et tehisintellekti määrus on peamiselt tooteohutuse seadus,“ ütles Stampelos CNBC-i korraldatud konverentsil. „Nagu ohutusreeglitega, ei tähenda määruse vastuvõtmine, et protsess on lõppenud. Paljud täiendavad sammud ja täpsustused järgivad veel.“

Sektori liit Bitkom (Saksamaa) on kritiseerinud uut määrust, leides, et see ei ole piisavalt selge. Bitkomi juhatuse liige Susanne Demel ütles, et poliitikud on seadnud ranged nõuded ja lühikesed tähtajad, kuid „ei ole oma kodutööd teinud“.

Erinevad lähenemisviisid: EL vs. USA Donald Trumpi juhtimisel

Euroopa regulatsiooni vastukaaluks on Ameerika Ühendriigid Donald Trumpi teise ametiaja alguses (alates jaanuarist 2025) valinud vastupidise strateegia. Trumpi administratsioon on tühistanud varasemad piirangud ning kuulutanud välja suured investeeringud tehnoloogiatööstusse.

Valge Maja teatas „Stargate“ infrastruktuuriprojekti käivitamisest, mille investeeringute maht ulatub nelja aasta jooksul 500 miljardi dollarini. President Trump rõhutas, et „see kõik toimub siin, Ameerikas“ ning lubas järgmise 180 päeva jooksul esitada üksikasjaliku tehisintellekti tegevuskava.

Seega on tehisintellekti tulevik globaalsetes regulatsioonides ebakindel – EL panustab turvalisusele ja läbipaistvusele, USA aga innovatsiooni ja majanduskasvu soodustamisele.

Täname!

Teie sõnum on edukalt kätte saadud!
Võtame TeMeie konsultandid võtavad teiega ühendust esimesel võimalusel.