Eestis võib välismaalasega abiellumiseks vaja minna erilist kohtulikku luba. Kui välismaalasel puudub Eestis kehtiv elamisluba või ta on siin viibinud alla kuue kuu, peab ta esitama oma riigi väljastatud abieluvõimetõendi, mis kinnitab, et tema abiellumiseks pole juriidilisi takistusi. Sellist tõendit pole aga sageli lihtne saada – paljud riigid ei väljasta dokumenti, mis kinnitaks selgelt inimese „õigust abielluda“, st kõigi seaduslike takistuste puudumist.
💼 Kohtulik luba abiellumiseks Eestis
Kas sinu partner on välismaalane, kes ei saa esitada abieluvõimetõendit? 🛂❌ Sind suunati kohtusse, kuid ei tea, millest alustada? ⚖️📄
Me valmistame ette vajalikud dokumendid, suhtleme kohtuga ja viime menetluse positiivse lahenduseni.
✨ Alusta abiellumise ettevalmistusi õigesti — meie juristide toel! 📑🤝
Seetõttu on paljude välismaalaste jaoks ainus lahendus pöörduda Eesti kohtusse taotlusega saada kohtulik luba abiellumiseks. Järgnevalt selgitame, millal on selline luba vajalik, milliste raskustega välismaalased kokku puutuvad ning kuidas meie juristid, kes on spetsialiseerunud perekonnaõigusele, aitavad teil selle protsessi edukalt läbida.
Mis on abieluvõimetõend ja millal see on kohustuslik?
Abieluvõimetõend on välisriigi pädeva asutuse antav kinnitus, et isikul puuduvad abiellumise takistused tema kodakondsus- või elukohariigi seaduste järgi. Lihtsamalt öeldes tõendab see dokument, et inimene on hetkel vallaline (või lahutatud/lesk) ega ole takistusi uue abielu sõlmimiseks. Eesti seaduste kohaselt on abieluvõimetõendi esitamine kohustuslik juhul, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on Eestis elanud alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. See nõue on kehtestatud eelkõige välismaalastega abiellumise puhul, et Eesti ametiasutused saaksid veenduda, et välismaalane ei ole juba mujal abielus ning et kavandataval abielul pole varjatud takistusi. Kui välismaalasel oleks kehtiv abielu, loetaks Eestis sõlmitud uus abielu õigustühiseks. Seetõttu peabki välisriigi kodanikust abielluja Eesti perekonnaseisuametile esitama oma koduriigi vastava tõendi, mis kinnitab, et tal pole abiellumiseks takistusi.
Millal siis on abieluvõimetõend vajalik?
Üldjuhul kui teie tulevase abikaasa püsiv elukoht ei ole Eesti (st tal puudub alaline elamisluba või registreeritud elukoht Eestis) või on ta siin viibinud lühikest aega (< 6 kuud), tuleb tal perekonnaseisuametile tõend esitada. Kui mõlemad abiellujad on Eesti elanikud ja nende perekonnaseisu andmed on kantud rahvastikuregistrisse, siis eraldi tõendit vaja pole – ametnik saab registrist kontrollida, et abiellumisele pole takistusi. Küll aga välismaalase puhul, kes ei ole pikalt Eestis elanud, on abieluvõimetõendi nõue tavapärane. See kehtib nii juhul, kui Eesti kodanik abiellub välismaalasega Eestis, kui ka kahe välismaalase abiellumisel Eestis.
Miks paljud riigid abieluvõimetõendit ei väljasta?
Eesti nõuab küll välismaalaselt abieluvõimetõendit, kuid paljudes riikides ei ole sellist dokumenti üldse olemas. Nõuded abiellumiseks on riigiti erinevad. Näiteks on riike, kus perekonnaseisu (vallaline, lahutatud jne) tõendatakse muul viisil kui eraldi abieluvõimetõendiga. Näiteks Colombias puudub abieluvõimetõendi kontseptsioon täiesti – seal märgitakse inimese varasemad abielud ja lahutused hoopis sünnitunnistusele koos vastavate kannetega. Eesti perekonnaseisuamet aga sellist lahendust ei aktsepteeri, nagu ei aktsepteerita ka välisriigi saatkonna poolt antud kinnitust, mis seletab koduriigi praktikat. Samuti on riike, kus küll mingi tõend abiellumise takistuste puudumise kohta väljastatakse, kuid see ei vasta Eesti nõuetele või ei sisalda piisavat infot. Meie praktikast on teada juhtumeid, kus näiteks USA, Venemaa, Ukraina, Jaapani, Hiina jt riikide kodanikud esitasid oma riigi ametkondadest saadud tõendi, kuid Eesti perekonnaseisuamet keeldus seda abieluavalduse aktsepteerimisel arvestamast. Põhjuseks võib olla tõendi vorm või selle väljaandja pädevus – Eesti ametnik peab veenduma, et dokument on autentne ja usaldusväärne. Kui seda veendumust ei teki, siis abieluavaldust vastu ei võeta.
Teine levinud põhjus on see, et isegi kui tõendi väljastamine on teoreetiliselt võimalik, võib selle hankimine olla praktiliselt väga keeruline või ohtlik. Näiteks sõjaolukorras (nagu hiljutine olukord Ukrainas) ei pruugi inimesel olla võimalik oma koduriiki reisida või sealsetest ametiasutustest vajalikku dokumenti saada. Ka bürokraatlikud takistused ja pikad menetlustähtajad välisriigis võivad muuta abieluvõimetõendi hankimise ebamõistlikult ajakulukaks. Seetõttu on Eesti seadusandja ette näinud erilahenduse – kohtuliku loa abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita –, mis aitab olukorda lahendada.
Abiellumiseks kohtuluba – millal ja kuidas seda taotleda?
Kui välisriigi kodanik ei saa mõjuval põhjusel esitada abieluvõimetõendit (näiteks kuna tema riigis sellist dokumenti ei väljastata või pole seda võimalik kätte saada), on tal õigus pöörduda Eesti kohtusse abiellumiseks loa saamiseks. Oluline on, et see võimalus kehtib üksnes nendele välismaalastele, kelle alaline elukoht on välisriigis või kes on vahetult enne abiellumisavalduse esitamist Eestis elanud alla 6 kuu – just neil juhtudel ongi abieluvõimetõend nõutav ja võib tekkida vajadus asendusloa järele. Teisisõnu, kui teie tulevane abikaasa kvalifitseerub selle tingimuse alla ja tal puudub tõend mõjuval põhjusel, saab ta (või saab meie büroo tema nimel) esitada kohtule vastava avalduse. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lõige 5 sätestabki: „Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud.“.
Avaldus tuleb esitada sellele maakohtule, mille tööpiirkonnas soovitakse abielu sõlmida. Eestis on esimese astme kohtuteks maakohtud, mis tegutsevad regionaalselt (Harju Maakohus, Tartu Maakohus jne). Näiteks kui plaanite abielluda Tallinnas, tuleb avaldus esitada Harju Maakohtule. Kohus menetleb seda taotlust hagita menetlusena, s.t. tegu ei ole kellegi vastu suunatud hagiga, vaid üksnes eraldi luba taotleva asjaga. Hagita menetlus on lihtsustatud korras menetlus, mis tähendab, et tihti teeb kohus otsuse kirjaliku avalduse põhjal ning istungit ei pruugi toimuda. Te ei pea ilmtingimata ise kohale minema – kui kõik dokumendid on korras ja kohtunik leiab, et lisaselgitusi pole tarvis, antakse luba välja kirjaliku kohtumäärusena. Samas peab arvestama, et kohus võib pooltega vestlemiseks siiski istungi korraldada, kui see on vajalik asjaolude täpsustamiseks. Näiteks on teada juhuseid, kus tulevasi abikaasasid kutsutakse kohtusse selgitusi andma, et veenduda kavandatava abielu ehtsuses (kontrollitakse, et tegu pole fiktiivabieluga). See on tavapärane ettevaatusabinõu, kuid kui suhe on ehe ja dokumendid korras, pole põhjust muretseda.
Avalduse võib esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt. Tänapäeval saab kohtule dokumente esitada mugavalt e-posti teel (maakohus aktsepteerib digitaalselt allkirjastatud PDF-dokumente) või läbi e-toimiku süsteemi. Soovi korral võib avalduse viia ka otse kohtu kantseleisse kohapeal.
Kohtule esitatavad dokumendid ja nõuded
Kohtule esitatav avaldus abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita peab olema kirjalik ja eesti keeles. Kuna Eesti kohtud menetlevad asjaajamist ainult eesti keeles, tuleb kõik võõrkeelsed dokumendid varustada vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Samuti peab iga välisriigi dokument (nt sünnitunnistus, lahutustunnistus jms) olema nõuetekohaselt legaliseeritud või apostilliga kinnitatud, kui Eesti ja asjaomase riigi vahel pole teisiti kokku lepitud. See võib tähendada, et enne kohtule esitamist tuleb välismaalase ametlikele dokumentidele hankida apostill (või konsulaarselt legaliseerida) ning seejärel need eesti keelde tõlkida. Meie õigusbüroo abiga on see protsess lihtsam – aitame nii legaliseerimise kui ka tõlkimise korraldamisel.
Milliseid dokumente on kohtule vaja?
Kohtu jaoks tuleb kokku panna võimalikult terviklik dokumentide pakett, mis tõendab asjaolusid ja isikute staatust. Tavaliselt on vajalikud järgnevad dokumendid:
- Avaldus kohtule – korralikult vormistatud taotlus, kus on välja toodud kõik olulised asjaolud (vt allpool täpsemalt). Avalduse esitab isik, kellel luba vaja on (ehk välismaalane peab olema avalduse esitaja). Vajadusel võib ka teine abielluja (Eesti pool) lisada omalt poolt ühise avalduse või kinnituse, kuid peamiseks taotlejaks on välismaalane.
- Isikut tõendava dokumendi koopia – näiteks pass või ID-kaart. See tõendab taotleja isikut ja kodakondsust. Soovitav on ka Eesti poole isikut tõendava dokumendi koopia lisada, kuigi seadus otseselt ei nõua, et mõlemad pooled avalduse juurde oma dokumendi lisaksid.
- Sünnitunnistus – välismaalase sünnitunnistuse koopia (legaliseeritud/apostillitud ja tõlgitud). Kuigi see pole otseselt seaduses nimetatud nõue, küsitakse seda praktikas tihti, sest sünnitunnistusest nähtub isiku perekonnaseis (mõnes riigis) ja vanemad jne. Samuti on see hiljem abielu registreerimisel nagunii vaja esitada.
- Dokument perekonnaseisu kohta – kui välismaalane on varem abielus olnud, tuleb esitada tõendid eelneva abielu lõppemise kohta (lahutuse tunnistus või lahutusotsus, abikaasa surmatunnistus vms). Need peavad samuti olema apostillitud ja eesti keelde tõlgitud. See kinnitab kohtule, et taotleja on praegu vaba abielluma.
- Tõend Eestis viibimise seaduslikkuse kohta – kui välismaalane viibib juba Eestis ilma alalise elamisloata, tuleks lisada näiteks viisa koopia, piiriületuse tempel passis või muu dokument, mis näitab, et tema Eestis viibimine on seaduslik. (See nõue ei puuduta EL kodanikke ja nende pereliikmeid, kuid kolmandate riikide kodanike puhul on oluline tõendada, et nad ei viibi siin ebaseaduslikult.)
- Riigilõivu tasumise tõend – kohtule avalduse esitamise riigilõiv on 10 €. Enne avalduse esitamist tuleb see summa tasuda (saaja: Rahandusministeerium, selgitus: riigilõiv kohtule avalduse eest, viitenumber jms – vastavad rekvisiidid leiab kohtu veebilehelt või saab meie büroolt nõu). Maksekorralduse koopia lisatakse avaldusele.
Nipp: veenduge, et kõik dokumendid on korrektselt vormistatud. Kui mõni dokument on puudu või tõlkimata, võib kohus küsida täiendusi, mis pikendab menetlust. Kohus võib menetlusosalistele teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, seega on parem kohe rohkem infot anda kui vähem. Meie juristid vaatavad teie dokumendid üle ja annavad teada, kui midagi on puudu või vajab täiendamist, enne kui avalduse kohtusse viime.
Mida kirjutada kohtule esitatavasse avaldusse?
Avaldus ise on vabas vormis, kuid selles peab kajastuma kogu oluline info. Kindlasti märkige avalduses:
- Taotleja andmed: nimi, isikukood/sünniaeg, kodakondsus, elukoha aadress (soovitavalt koduriigi aadress, mitte Eesti ajutine aadress, et kohtul ei tekiks segadust), kontaktandmed (telefon, e-post).
- Taotleja perekonnaseis: kas on vallaline, lahutatud või lesk. Kui on olnud varasemaid abielusid, siis märkige ära, mitu ning kuidas need lõppesid (lahutus, abikaasa surm). Soovi korral võib lisada ka viited vastavatele dokumentidele (nt “lisatud lahutusotsus nr X, kuupäev…”).
- Abiellumise kavatsus: kellega soovitakse abielluda (teise abielluja nimi, isikukood/sünniaeg) ning millal ja kus (mis perekonnaseisuametis või notari juures, kui on juba plaan paigas) soovitakse abielu sõlmida. See info näitab kohtule, et plaan on konkreetne.
- Põhjendus abieluvõimetõendi puudumisele: selgitage detailselt, miks taotleja ei saa oma riigist abieluvõimetõendit esitada. Näiteks: “Taotleja kodakondsus- ja elukohariigis Colombias puudub vastav institutsioon, kes sellist tõendit väljastaks” või “Taotleja ei saa tõendit esitada, kuna dokumendi väljastamine eeldab isiklikku kohalolekut Süürias, mis on hetkel sõjategevuse tõttu võimatu”. See on kõige olulisem osa avaldusest, sest just selle alusel hindab kohus, kas põhjus on piisavalt mõjuv.
- Taotlus sõnastus: lõpuks esitage selgesõnaline palve kohtule, näiteks: “Taotlen luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita vastavalt Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 tingimustele.”
Avalduse võib kirjutada ise või lasta selle meie juristidel koostada. Meie kogemus näitab, et korrektselt koostatud avaldus kiirendab menetlust ja aitab vältida kohtupoolseid täpsustavaid järelepärimisi.
Menetluse kestus ja loa kehtivus
Paljud kliendid küsivad: kui kaua tuleb oodata, et kohus annaks abiellumisloa? Hea uudis on, et üldjuhul on tegu üsna kiire menetlusega. Kohtu praktika kohaselt võib otsuse saada kätte mõne nädala kuni paari kuuga. Keskmiselt tasub arvestada umbes 1–2 kuuga, olenevalt kohtu töökoormusest ja sellest, kas kohtunik soovib mõnd täiendavat tõendit või istungit. Mõnes kohtus on enamik selliseid asju lahendatud lausa paari nädalaga, teisal võib minna veidi üle kuu – iga juhtum on individuaalne. Näiteks on viidatud, et Pärnu kohtus kulub enamikul juhtudel ~1–2 kuud, kuid konkreetse paari kogemusel saadi luba kätte vaid 15 päevaga. Seega võib ajakulu kõikuda, kuid ca kahe kuuga peaks kindlasti arvestama, et hiljem mitte ajahätta jääda.
Kohtu poolt antud luba abiellumiseks kehtib 6 kuud alates andmisest. See tähendab, et pärast loa saamist on teil kuni pool aastat aega abielluda. Tegelikult on see täiesti piisav aeg, arvestades et abielu registreerimise avalduse esitamisel kehtib Eestis 1 kuu ooteaeg (ja maksimaalselt saab tseremoonia 6 kuu jooksul pärast avaldust aset leida). Seega saate kohe pärast kohtumääruse kättesaamist esitada abiellumisavalduse perekonnaseisuametile või notarile. Perekonnaseisuametile tuleb siis koos avaldusega esitada samad dokumendid, mis kohtulegi andsite (v.a põhjendus, mis pole enam vajalik) ning lisaks see kohtumäärus (luba). Kuna dokumendid on teil juba tõlgitud ja korda aetud, on abieluavalduse esitamine tavapärane protseduur.
Tegemist on üsna tavapärase protsessiga, millega Eesti kohtud tegelevad regulaarselt. Kui nõuded on täidetud ja dokumendid korrektsed, ei ole põhjust karta loa andmisest keeldumist. Kohtu roll ongi veenduda, et taotleja on vaba abielluma ning et puudub võimalus nõutavat tõendit saada – kui see on selge, siis luba antakse. Nagu üks välismaalasega abiellunud Eesti kodanik oma kogemust jagades märkis, on tegelikkuses see protsess lihtsam, kui algul võib tunduda. Peamine on varuda pisut aega ja kannatust ning järgida nõudeid. Ka meie praktikast kinnitame, et korrektsete dokumentide olemasolul sujub kõik ladusalt ning kohtulik luba saadakse probleemideta kätte.
Meie õigusbüroo aitab teid algusest lõpuni
Kuigi selle loa taotlemine on täiesti tehtav ka omal käel, võib juriidilise nüanssidega tegelemine esmakordselt abiellujale olla aeganõudev ja stressi tekitav. Meie kogenud juristid on aidanud paljusid paare selle protsessi läbimisel ning teevad kõik, et teie abielu saaks planeeritud kuupäeval teoks. Pakume täielikku teenust alates konsultatsioonist kuni loani välja:
- Esmane konsultatsioon: Kaardistame teie olukorra, selgitame välja, milliseid dokumente just teie puhul vaja läheb, ning koostame tegevusplaani.
- Avalduse koostamine: Koostame kohtule esitatava avalduse professionaalselt vastavalt kõikidele nõuetele. Teie peate meile andma vaid vajalikud andmed ja dokumendid – meie kirjutame avalduse korrektselt eesti keeles ja viitame õigusaktidele.
- Dokumentide tõlkimine ja legaliseerimine: Aitame korraldada vajalike dokumentide apostillid ja legaliseerimised ning teeme koostööd vandetõlkidega, et teie dokumendid saaksid kiirelt ja tõrgeteta eesti keelde tõlgitud. Nii väldite võimalikke viivitusi tõlkevigu või formaalinõuete rikkumise tõttu.
- Avalduse esitamine ja suhtlus kohtuga: Esitame avalduse kohtule teie nimel. Kui teie tulevane abikaasa ei viibi hetkel Eestis, pole see probleem – saame tema volikirja alusel kõik dokumendid sisse anda ka enne tema Eestisse saabumist. Hoiame teid kursis menetluse käiguga ning suhtleme vajadusel otse kohtuga (näiteks vastame kohtu täiendavatele küsimustele).
- Esindamine kohtus: Juhul kui kohus otsustab korraldada istungi või soovib teiega kohtuda, esindame teid kohtus ning seisame hea selle eest, et kõik asjaolud saaksid selgelt välja toodud. Tihti pole istungit vaja, kuid kui see toimub, on abiks, kui kogenud jurist on kõrval.
Meie eesmärk on muuta see protsess teile võimalikult lihtsaks ja muretuks. Teie saate keskenduda oma pulmade planeerimisele, samal ajal kui meie hoolitseme juriidiliste formaalsuste eest. Oleme seda teenust osutanud igapäevaselt paljudele klientidele ning teame täpselt, mida kohus sellises avalduses näha tahab. Seetõttu võite olla kindlad, et teie avaldus on korrektne ja hästi põhjendatud – meie kogemus on teie garantii loa saamisel.
Kui soovite abi kohtuloa saamiseks abiellumiseks, võtke meiega ühendust – oleme valmis teid aitama igal sammul. Meie õigusbüroo sõbralik ja professionaalne meeskond vastab meeleldi kõikidele teie küsimustele ning tagab, et vajalik luba oleks õigeaegselt käes. Helistage või kirjutage meile juba täna, et saaksime alustada ettevalmistustega ja viia teid sammukese lähemale oma unistuste abielule!
