Termin „krüptovara“ on saanud Euroopa digitaalsete finantsregulatsioonide nurgakiviks. 2023. aastal võttis Euroopa Liit vastu krüptovarade turgude määruse (MiCA), et luua ühtlustatud raamistik krüptoturgudele kõigis liikmesriikides. Selle raamistiku oluline osa on selge määratlus, mis loetakse Euroopa Liidu õiguse kohaselt krüptovaraks. Aga mida täpselt peetakse MiCA järgi krüptovaraks ja miks on see määratlus oluline?
Selles artiklis selgitame lahti MiCA ametliku krüptovara määratluse, teeme selle lihtsaks ja arusaadavaks ning uurime selle tähendust digimajanduses. Samuti selgitame, kuidas seonduvad MiCA terminoloogiaga sellised sünonüümid nagu „digitaalne vara“, „virtuaalvara“ või „krüptotoken“. Lõpuks peaksite mõistma, mis on MiCA kohaselt krüptovara ja miks see määratlus on oluline igaühele, kes huvitub plokiahelast, krüptorahast või krüptovaldkonna nõuete järgimisest Euroopa Liidus.
Krüptovara ametlik määratlus MiCA järgi
MiCA annab krüptovarale selgesõnalise juriidilise määratluse. Määruse (EL) 2023/1114 (MiCA) artikli 3 kohaselt on krüptovara määratletud järgmiselt: „väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.”
See on ametlik ELi definitsioon ning see on teadlikult laiahaardeline. Vaatame punktide kaupa, mida see tähendab:
- Väärtuse või õiguse digitaalne esitus: Lihtsas keeles öelduna tähendab see, et krüptovara on midagi, mis eksisteerib ainult digitaalsel kujul ja esindab kas mingit väärtust (näiteks raha või vara) või õigust (näiteks õigust kasutada teenust või osaleda mõne projekti tegevuses). See ei ole füüsiline münt ega paber; see on täiesti virtuaalne. Näiteks esindab Bitcoin teatud väärtust, samas kui mõne ettevõtte välja antud token võib anda õiguse kasutada teenust või hääletada projekti otsuste üle. Põhimõtteliselt, kui plokiahelal on ühik, millele inimesed omistavad väärtuse või mis annab omanikule teatud õiguse, siis vastab see sellele definitsiooni osale.
- Elektrooniliselt üle kantav ja salvestatav: See viitab sellele, et krüptovarasid saab ühelt inimeselt teisele saata ja neid hoida digitaalsel kujul. Neid saab hoida digitaalses rahakotis ning interneti vahendusel edasi kanda. Pole vaja pangahoidlat ega füüsilist eset – kõik toimub elektrooniliselt. Praktikas toimub ülekandmine ja säilitamine tavaliselt krüptorahakottide ja veebiplatvormide abil. Määratlus rõhutab, et jutt käib varadest, mis eksisteerivad elektroonilises keskkonnas, vastandina füüsilistele varadele nagu kuld või sularaha.
- Hajusraamatu tehnoloogia või muu sarnase tehnoloogia kasutamine: See on oluline täpsustus. Hajusraamatu tehnoloogia (DLT) on sisuliselt detsentraliseeritud andmebaas, mis on jaotatud mitme sõlme ehk arvuti vahel – plokiahel on selle tuntuim näide. Sõnastades „või muu sarnane tehnoloogia“, muudab MiCA definitsiooni tehnoloogianeutraalseks ja tulevikukindlaks. Lühidalt öeldes peab vara eksisteerima plokiahelal või mõnel võrreldaval detsentraliseeritud võrgustikul. See hõlmab selliseid krüptorahasid nagu Bitcoin või Ethereum, mis kasutavad plokiahelapõhiseid hajusraamatuid, ning katab ka tulevasi uuendusi, mis võivad kasutada uusi tüüpi hajusraamatuid. Traditsioonilised digitaalsed registrid (näiteks panga sisemine arvestussüsteem või tsentraliseeritud andmebaas) siia alla ei kuulu – krüptovara peab asuma mingil jagatud hajusraamatul põhineval süsteemil. Just see keskendumine hajusraamatu tehnoloogiale ongi põhjus, miks nimetame neid varasid krüptovaradeks – need tuginevad tavaliselt turvalisuse ja kinnitamise eesmärgil krüptograafiale ning detsentraliseeritud võrkudele.
Lihtsalt öeldes sätestab MiCA definitsioon, et krüptovara on iga digitaalne token või väärtusühik plokiahelal (või sarnasel võrgustikul), mida saab omada, kellelegi teisele üle kanda ja elektrooniliselt hoida. See lai definitsioon tähendab, et see ei piirdu ainult krüptorahadega nagu Bitcoin, vaid hõlmab laia valikut tokeneid ja digivarasid, mis kasutavad plokiahela tehnoloogiat. MiCA on selle definitsiooni teadlikult väga laialt sõnastanud, et see haaraks endasse arvukad arenevad plokiahela tokenite kasutusviisid rahanduses ja tehnoloogias.
Miks see määratlus on oluline: selgus ja ulatus
MiCA krüptovara määratlus ei ole pelgalt akadeemiline – sellel on praktiline mõju sellele, mis kuulub uue regulatiivse raamistiku alla. Krüptovara selge määratlemisega püüab EL tuua krüptoturule õiguskindlust. Enne MiCA-t olid erinevatel ELi riikidel krüptotokenite osas killustatud lähenemised ning paljud digitaalsed varad jäid õiguslikult halli alasse. See ühise definitsiooni puudumine viis regulatiivse killustatuseni – olukorrani, kus ühes riigis võidi tokenit pidada reguleeritud finantsinstrumendiks, kuid teises riigis käsitleti sama tokenit reguleerimata varana. Selline segadus pidurdas nii innovatsiooni kui ka kasutajate usaldust. Nüüd, MiCA ühtse definitsiooni abil, teab igaüks, kes ELi krüptosektoris tegutseb, täpselt, mida mõeldakse krüptovara all ja et seda koheldakse kõigis liikmesriikides ühtemoodi. See on oluline samm nii krüptovaldkonna nõuete järgimise tagamiseks kui ka digitaalrahanduse sektori kasvuks Euroopas.
Samuti on tähtis märkida, mida MiCA määratlus teadlikult ei hõlma. MiCA on loodud reguleerima krüptovarasid, mis seni olid reguleerimata – mitte neid, mis juba kuuluvad olemasolevate finantsseaduste alla. Näiteks kui plokiahelal põhinev token kvalifitseerub finantsinstrumendiks (nagu aktsia või võlakiri ELi väärtpaberireeglite kohaselt), siis MiCA järgi ei käsitleta seda „krüptovarana“ – selle suhtes kehtivad jätkuvalt traditsioonilised finantsreeglid. See tähendab, et ettevõtte tokeniseeritud aktsia (sageli nimetatud väärtpaberitokeniks) kuuluks väärtpaberiregulatsiooni (näiteks MiFID II, ELi prospektimäärus jne) alla, mitte MiCA alla. Samamoodi jäävad MiCA reguleerimisalast välja ka muud tooted nagu hoiused, investeerimisfondid või kindlustuslepingud – isegi digitaliseeritud kujul – kui neile kohaldatakse juba olemasolevaid seadusi. Sisuliselt täidab MiCA lünga kõige jaoks, mida senised finantsregulatsioonid ei kata.
Asendamatud tokenid (NFT-d) on veel üks piirijuhtum krüptovara mõiste jaoks. MiCA üldiselt ei kohaldu tõeliselt unikaalsetele, ainulaadsetele digivaradele, mida ei saa omavahel asendada. Teisisõnu, üksik digitaalne kollektsioneeritav ese või kunstiteos (NFT klassikalises mõttes) ei loeta MiCA kohaselt reguleeritavaks krüptovaraks seni, kuni see on tõepoolest ainukordne ja ei kuulu asendatavate tokenite seeriasse. Kui aga NFT-sid lastakse välja suurtel kogustel või jaotatakse need vahetatavateks osadeks, võivad need hakata sarnanema tavapärastele krüptovaradele ning võivad langeda MiCA reguleerimisalasse. Piir nende vahel võib muutuda häguseks, kuid peamine on see, et MiCA määratlus on suunatud asendatavatele tokenitele, mis ringlevad väärtuse või õiguse ühikutena, mitte ühekordsetele digitaalsetele esemetele.
Selline krüptovarade ja nende ulatuse määratlemine võimaldab MiCA-l paika panna, millised digivarad peavad uusi reegleid järgima (näiteks valge raamatu avaldamine või CASP tegevusloa hankimine; detailidesse siinkohal ei süvene). Tavalistele kasutajatele ja ettevõtetele tähendab see selgus, et nad saavad täpselt kindlaks teha, kas mõni konkreetne token kuulub MiCA regulatsiooni alla või mitte – mis on ülioluline nii vastavusnõuete järgimise kui ka turu usalduse seisukohalt.
Krüptovarad digimajanduses: roll ja tähtsus
MiCA määratluse järgi mängivad krüptovarad üha olulisemat rolli kaasaegses digimajanduses ja rahanduses. Need varad esinevad mitmel kujul ja teenivad erinevaid eesmärke – kõik need on nüüd tunnustatud MiCA laia definitsiooni all. Järgnevalt on toodud mõned peamised viisid, kuidas krüptovarad on olulised:
- Alternatiivne raha ja maksevahendid: Mõned krüptovarad toimivad digitaalraha ehk valuutana (neid nimetatakse sageli krüptorahadeks). Bitcoin on tuntuim näide – see on krüptovara, mida inimesed kasutavad väärtuse hoidjana ja vahetusvahendina. Sellised krüptovarad pakuvad uusi võimalusi raha globaalseks ülekandmiseks. Need võivad muuta maksed kiiremaks, odavamaks ja tõhusamaks, eriti rahvusvaheliselt, kõrvaldades traditsioonilised vahendajad. MiCA definitsioon hõlmab selliseid maksetokeneid (või vahetustokeneid), sealhulgas niinimetatud virtuaalvaluutasid, tunnistades neid finantssüsteemi osana. (Tasub märkida, et „virtuaalvaluuta“ on krüptovara alamhulk – iga virtuaalvaluuta on krüptovara, kuid mitte iga krüptovara ei ole valuutana kasutusel.)
- Stabiilse väärtusega tokenid: Teine oluline kategooria on stabiilsusmündid (ehk stablecoin-id), kuigi MiCA seda sõna otseselt ei kasuta. Need on krüptovarad, mis on loodud hoidma stabiilset hinda, seodes selle mõne välise alusväärtusega (näiteks ühe või mitme fiat-valuutaga). MiCA järgi jagunevad need varapõhisteks tokeniteks (ART) ja e-raha tokeniteks (EMT), olenevalt sellest, millele nende väärtus on fikseeritud. Näiteks token, mis on seotud mõne kaupade korvi või mitme valuutaga, oleks ART, samas kui token, mis on rangelt 1:1 seotud üheainsa valuutaga (näiteks digitaalne euro), oleks EMT. Need tokenid püüavad ühendada krüptomaailma eeliseid (kiired, digitaalsed tehingud) stabiilse väärtuse usaldusväärsusega, muutes need maksete ja rahasaatmise jaoks atraktiivseks. ART-de ja EMT-de hõlmamine krüptovara definitsiooni alla on märkimisväärne, sest neid tokeneid võidakse avalikkuse poolt laialdaselt kasutada (nii igapäevasteks makseteks kui ka säästmiseks) ning selge õiguslik raamistik aitab tagada, et need on turvalised ja hästi hallatud.
- Utility tokenid: Mitte kõik krüptovarad ei käi raha kohta. Utility (kasutus) tokenid on krüptovarad, mis annavad omanikule ligipääsu mingile tootele või teenusele. Näiteks võib idufirma emiteerida tokeneid, mida kasutajad peavad teatud platvormi või tarkvara kasutamiseks hoidma. Need tokenid toimivad tihti nagu digitaalsed võtmed või liikmekaardid. MiCA toob eraldi esile kasutustokenid kui krüptovara liigi, mis on mõeldud üksnes juurdepääsu tagamiseks mõnele hüvele või teenusele, mida pakub tokeni väljaandja. See tunnustab krüptovarade rolli uute digiteenuste ja kogukondade toimimises (näiteks tokenid, mis võimaldavad osaleda detsentraliseeritud rakenduses või annavad hääleõiguse projekti juhtimises). Digimajanduses aitavad kasutustokenid viia kokku kasutajate ja arendajate huvid ning toetada uuenduslikke ärimudeleid (sageli seostatakse neid Web3 ja plokiahela ökosüsteemidega).
- Investeeringud ja rahastamine: Krüptovarad toimivad ka investeerimisvahendite ja kapitali kaasamise tööriistadena. Paljud projektid on kasutanud tokenite müüki (ICO-d, IEO-d jne), et koguda kapitali, emiteerides toetajatele krüptovarasid. Kuigi mõned neist tokenitest võivad sarnaneda traditsioonilistele väärtpaberitele, on teised ainulaadsed krüptomaailma toodangud. Krüptovara laia määratluse abil hõlmab MiCA ka neid erinevaid tokeneid, mida avalikkusele pakutakse väljaspool traditsioonilisi aktsiaturge. See osa digimajandusest on avanud ettevõtetele, eriti idufirmadele, uusi rahastusallikaid ning loonud üksikisikutele uusi investeerimisvõimalusi. Samas on see lisanud riske, mistõttu on regulatiivne raamistik ja definitsioon üliolulised investorite kaitseks ja läbipaistvuse tagamiseks. MiCA püüab toetada positiivseid külgi (nagu lihtsam kapitali kaasamine ja innovatsioon) ning samal ajal vähendada negatiivseid külgi (nagu pettused või turumanipulatsioon tokenite pakkumiste puhul).
Terminoloogia: krüptovara vs virtuaalvääringud (ja muud)
Plokiahela ja rahanduse kiiresti arenevas maailmas kasutatakse tihti eri termineid selle kohta, mida MiCA nimetab krüptovaraks. Võite kohata väljendeid nagu „digitaalne vara”, „virtuaalvaäringud”, „krüptotoken” või lihtsalt „token”. On kasulik mõista neid sünonüüme ja kuidas need MiCA määratlusega haakuvad:
- Digitaalne vara: See on üldine termin, mis tähendab põhimõtteliselt iga vara digitaalset kujutist. Paljudes kontekstides kasutatakse „digitaalset vara“ sünonüümina „krüptovarale“. Näiteks USA reguleerijad ja tööstusharu esindajad räägivad sageli „digitaalsetest varadest“, kui peavad silmas krüptorahasid ja tokeneid. Sisuliselt on iga krüptovara digitaalne vara, kuid mitte iga digitaalne vara ei ole MiCA mõistes krüptovara. (Digitaalset filmifaili või andmehulka võib küll üldises mõttes pidada digitaalseks varaks, kuid see pole krüptovara, kui see ei asu plokiahelal ja pole ülekantav.) Mõned jurisdiktsioonid või organisatsioonid eelistavad terminit digitaalne vara – näiteks Šveitsi plokiahelaseaduses räägitakse digitaalsetest tokenitest, mis on sisuliselt sama mõiste. MiCA kontekstis „digitaalne vara” eraldi juriidiline termin ei ole, kuid kui kuulete seda väljendit, võib eeldada, et silmas peetakse plokiahelal põhinevat vara, sarnaselt krüptovarale.
- Virtuaalvääringud: Terminit „virtuaalvääringud“ kasutab eelkõige Financial Action Task Force (FATF), rahvusvaheline organisatsioon, mis kehtestab rahapesu vastase võitluse standardeid. FATF defineerib virtuaalvääringud sarnaselt – põhimõtteliselt väärtuse digitaalne esitus, mida saab kaubelda või üle kanda ning mida ei väljasta ükski riik (ehk see ei ole traditsiooniline raha). EL otsustas MiCA-s kasutada termini „virtuaalvääringud“ asemel sõna „krüptovara“. Mõlema tähendus kattub suuresti; MiCA määratlus tehti laiem, et hõlmata ka seda, mida FATF nimetab virtuaalvaraks, ja isegi enamgi (MiCA lisab fraasi „või muu sarnane tehnoloogia“, et ükski uuenduslik hajusraamatu tehnoloogia ei jääks välja). Nii et kui näete rahvusvahelises kontekstis terminit virtuaalvara, vastab see sisuliselt MiCA mõistes krüptovarale. Väike erinevus on selles, et „virtuaalvara“ terminit kasutatakse sagedamini rahapesu tõkestamise kontekstis, samas kui „krüptovara“ on kasutusel ELi õigus- ja regulatsioonitekstides. Need on justkui ühe mündi kaks poolt – erinevad ringkonnad eelistavad eri termineid.
- Krüptotoken / digitaalne token: Sõna „token“ on plokiahelavaldkonnas väga levinud. See viitab tavaliselt krüptovara üksusele, eriti sellisele, mis ei ole iseseisev valuuta nagu Bitcoin, vaid on loodud mõne teise plokiahela platvormile (näiteks ERC-20 token Ethereumi võrgus). MiCA kasutab ise terminit „token“, kui klassifitseerib krüptovara liike (kasutustoken, e-raha token jne). Seega MiCA kontekstis tähistavad mõisted krüptovara ja krüptotoken sisuliselt sama – määruses on lihtsalt otsustatud kasutada laiemat sõna „vara“. Erinevad organisatsioonid võivad öelda „krüptotoken“ või „digitaalne token“, pidades silmas üksikut krüptovara ühikut. Näiteks stabiilsusmünti võib nimetada tokeniks või mõnd kasutustokenit (nagu neid, mida kasutatakse detsentraliseeritud rakendustes) peetakse MiCA järgi endiselt krüptovaraks. Termin „token“ rõhutab asjaolu, et tegemist on tokeniseeritud vormiga (s.t. see esindab midagi registris). Näiteks Digital Token Identifier Foundation (DTIF) eelistab standardimise eesmärgil kasutada terminit „digitaalne token“. Kokkuvõttes, kui plokiahelakontekstis räägitakse tokenitest, võib neid pidada konkreetseteks krüptovaradeks.
- Krüptoraha: Kuigi seda terminit eespool otseselt ei mainitud, tasub rääkida ka „krüptorahast“, sest just nii nimetavad paljud algajad seda valdkonda. Krüptoraha tähendab üldiselt krüptovara, mida kasutatakse nagu valuutat – näiteks Bitcoin, Ether või Litecoin, mida inimesed kasutavad tehinguteks või investeeringuna. MiCA definitsiooni järgi on need muidugi krüptovarad (nad on plokiahelal olevad väärtuse digiesitused). Siiski väldib MiCA sõna „krüptoraha“, sest mitte kõik krüptovarad ei ole mõeldud valuutana toimima ja mõnel nn krüptorahal (nagu Bitcoinil) puudub juriidiline staatus valuutana. Seega on „krüptoraha“ tegelikult kõnekeelne alamhulk krüptovaradest. On täiesti normaalne öelda „krüptoraha“, kui räägitakse rahana kasutatavatest müntidest, kuid tuleb meeles pidada, et MiCA „krüptovara“ mõiste alla kuulub palju rohkem, sealhulgas tokenid, mis ei ole valuutad. Nagu üks EL-i aruanne tabavalt märkis: „Virtuaalvaluuta on krüptovara, kuid mitte iga krüptovara ei ole virtuaalvaluuta.“
Igapäevases kõnepruugis võivad inimesed neid termineid segamini ajada ja see on arusaadav – neil on palju kattuvusi. Peamine on meeles pidada, et MiCA kasutab terminit „krüptovara“ – seda näete ELi seadustes ja määrustes – ning see hõlmab kõike seda, mida paljud teised kutsuvad digitaalseteks varadeks, virtuaalvääringuteks, müntideks, tokeniteks või krüptorahaks, niikaua kui need tuginevad plokiahela-laadsele tehnoloogiale. Nende sünonüümide tundmine aitab teil paremini navigeerida artiklites ja vastavusdokumentides, sest eri allikad võivad kasutada erinevat sõnastust, kuigi räägitakse sisuliselt samast asjast. Näiteks ühes FINRA juhises USAs märgitakse, et krüptovarad on tuntud ka digitaalsete varade, virtuaalvääringute, müntide, tokenite või krüptovaluutadena – rõhutades, et tegu on pigem keelelise valiku kui sisulise erinevusega.
Huvitav on märkida, et MiCA väldib isegi terminit „stablecoin“, mida rahvasuus kasutatakse stabiilse väärtusega krüptovarade kohta. Nagu juba mainitud, kasutab MiCA selle asemel täpseid kategooriaid (ART ja EMT) nende kirjeldamiseks. Sisuliselt on avalikkuse „stablecoin“ MiCA mõistes kas ART või EMT. See näitab ELi tahet kasutada terminoloogiat, mis osutab tokeni olemusele (mille alusel selle väärtust stabiilsena hoitakse), selle asemel et kasutada üldistavat moesõna. See on veel üks näide sellest, kuidas selles valdkonnas terminoloogia areneb, kui regulaatorid sekkuvad ja püüavad mõisteid rangemalt defineerida.
Kokkuvõte
MiCA määruse kohaselt on krüptovara selgelt defineeritud ja sellele on antud kindel juriidiline tähendus. Kirjeldades seda kui „väärtuse või õiguste digitaalset esitust“ plokiahelal või sarnasel tehnoloogial, on EL loonud aluse, et kõikvõimalikud krüptotokeneid saaks integreerida finantssüsteemi koos asjakohase järelevalvega. See ühine definitsioon on äärmiselt väärtuslik: see tähendab, et olenemata sellest, kas räägime Bitcoinist, stabiilsusmündist või mõne rakenduse kasutustokenist – kui see vastab kriteeriumidele, on see seaduse silmis krüptovara.
Kokkuvõttes on MiCA järgi krüptovara põhimõtteliselt igasugune digitaalne token plokiahelal, millele inimesed omistavad väärtuse või millega nad saavad nõuda mõnd õigust, eeldusel et see ei ole juba traditsiooniliste finantsseadustega reguleeritud. MiCA kõikehõlmav lähenemine sellele terminile aitab saavutada tasakaalu innovatsiooni ja kaitse vahel: see tunnustab plokiahelapõhiste varade murrangulist potentsiaali digimajanduses, tuues need samal ajal asjakohase regulatiivse järelevalve alla. Kuna krüptomaastik jätkab arenemist, võib MiCA määratlus globaalselt kujuneda orientiiriks selles osas, mida pidada krüptovaraks. Olgu te siis juhuslik jälgija, investor või keegi, kes töötab plokiahela projektiga – selle määratluse ja selle konteksti mõistmine aitab teil uue, reguleeritud krüptovarade ajastu oludes enesekindlamalt orienteeruda.
