Ettevõtte majandusaasta aruanne: koostamine, esitamine ja eksperdiabi

Kõik Eestis asutatud ettevõtted peavad igal aastal koostama ja esitama majandusaasta aruande – kaasa arvatud tegevuseta ehk passiivsed ettevõtted. See on enamat kui formaalsus: õigeaegne esitamine tagab seadustele vastavuse, hoiab läbipaistvuse ja aitab vältida tarbetuid trahve.

Esita oma majandusaasta aruanne — kiire ja lihtne!

Usaldage meile oma ettevõtte majandusaasta aruande esitamine ja te ei pea enam kunagi muretsema tähtaegade või nõuete täitmise pärast! Õigeaegne ja täpne aruandlus tagab teie äri turvalisuse ning vastavuse seaduste nõuetele.

Majandusaasta aruande esitamine — alates 150 € 🚀

Meie kogenud raamatupidajad tagavad, et teie aruanne vastab kõigile standarditele, säästes teie aega ja vabastades teid liigsetest muredest. Keskenduge oma äri arendamisele ja meie hoolitseme kõige muu eest! 🌱

🚦 Alusta 2 minutiga:

1. ✏️ Edasta meile oma ettevõtte põhiandmed.
2. 🗂️ Meie koostame ja esitame teie firma majandusaasta aruande.
3. ✅ Püsi nõuetele vastav ja muretu!

 

🚀 Telli kohe

Selles juhendis selgitame, kes peab esitama majandusaasta aruande, mida see sisaldab, olulisemaid tähtaegu, mitteesitamise tagajärgi ning kuidas esitada aruanne e‑Äriregistri kaudu. Eesmärk on aidata kohalikel ettevõtjatel ja e-Residentidel mõista oma kohustusi ning esitada majandusaasta aruanne täpselt, kooskõlas Eesti raamatupidamisstandardite ja seadustega.

Majandusaasta põhitõed

Ettevõtte majandusaasta kestab 12 kuud, tavaliselt kattudes kalendriaastaga (1. jaanuarist 31. detsembrini). Siiski võib ettevõtte põhikiri ette näha majandusaastana teistsuguse 12-kuulise perioodi. See tähendab, et kuigi paljud ettevõtted järgivad mugavuse huvides tavapärast kalendriaastat, on neil vabadus valida oma vajadustele paremini sobiv mis tahes 12-kuuline ajavahemik, eeldusel et see kestab järjest terve aasta.

Seega, majandusaastat määrates, valige 12 järjestikust kuud, mis vastavad teie ettevõtte tegelikule äritsüklile. Nii kajastuvad samade tegevuste tulud ja kulud ühes aruandeperioodis, andes täpsema ülevaate ettevõtte tulemustest.

Kes peab esitama majandusaasta aruande?

Kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud peavad esitama iga majandusaasta kohta finantsaruande – olenemata ettevõtte suurusest, omandist või sellest, kas aruandeaastal üldse mingit tegevust toimus. See hõlmab:

• Osaühingud (OÜ) – kõige tavalisem äriühinguvorm Eestis.
• Aktsiaseltsid (AS) – tavaliselt suuremad ettevõtted, millele kehtivad täiendavad auditeerimise nõuded.
• Mittetulundusühingud (MTÜ) – peavad samuti esitama majandusaasta aruande, isegi kui nad tegutsevad peamiselt vabatahtlikul alusel või neil puudub mistahes äritulu.
• Passiivsed ja mitteaktiivsed ettevõtted – isegi kui teie ettevõttel puudusid tehingud või tulu, peab ikkagi esitama null-aruande. Tegevusetus ei vabasta aruandekohustusest – aruande esitamata jätmine võib kaasa tuua sanktsioone või isegi ettevõtte registrist kustutamise.

Lühidalt: iga Eesti raamatupidamiskohustuslane (sh välismaalastele kuuluvad või ühe isiku ettevõtted) peab seaduse järgi esitama majandusaasta aruande. Erandeid ei ole, seega on väga oluline pidada kinni tähtaegadest ja seaduste nõuetest.

Millal on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg?

Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Enamiku ettevõtete jaoks, kelle majandusaasta ühtib kalendriaastaga, tähendab see, et aruande esitamise viimane päev on järgneva aasta 30. juuni.

• Majandusaasta = kalendriaasta: Tähtaeg on iga aasta 30. juuni (kui majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini). Enamik kohalikke ettevõtteid kasutab majandusaastana kalendriaastat.
• Erinev majandusaasta: Kui teie ettevõttel on kalendriaastast erinev majandusaasta (nt aprill–märts), siis on tähtaeg 6 kuud pärast selle majandusaasta lõppkuupäeva (näiteks majandusaasta lõpp 31. märtsil tähendab, et aruanne tuleb esitada hiljemalt 30. septembriks).
• Uued ettevõtted: Esimese majandusaasta aruande kohta kehtib erireegel – see võib hõlmata kuni 18 kuud. Kui asutasite ettevõtte aasta esimesel poolel (enne 1. juulit), hõlmab esimene aruanne selle aasta ülejäänud osa ning tuleb esitada järgmise aasta juuni lõpuks. Kui asutasid ettevõtte aasta teisel poolel (pärast 1. juulit), võite liita esimese aruande perioodi selle aasta ülejäänud osale ka kogu järgmise aasta ning esitada aruande ülejärgmise aasta juuni lõpuks.

Ärge jätke aruande esitamist viimasele minutile

Paljud ettevõtted esitavad oma aruande just 30. juunil, mis tugevasti koormab e-Äriregistri süsteemi. Aegsasti ettevalmistamine ja varajane esitamine aitavad vältida viivitusi, tehnilisi probleeme ja võimalikke trahve. Tähtaja pikendusi antakse harva ja need pole garanteeritud, seega tuleb alati arvestada standardtähtajaga.

Mida majandusaasta aruanne sisaldab?

Majandusaasta aruanne on dokumentide kogum, mis kajastab ettevõtte finantsseisundit ja tegevust aruandeaastal. Täpne sisu sõltub ettevõtte suuruskategooriast ja aruandlusstandardist (Eesti hea raamatupidamistava või IFRS), kuid üldiselt sisaldab see:

• Tegevusaruanne — igaaastane narratiivne ülevaade: peamised tegevusalad, olulisemad sündmused, plaanid ja riskid. Kui kahjum ületab omakapitali või tekivad muud probleemid, peab selles selgitama, kuidas äritegevust jätkatakse ja probleeme lahendatakse.
• Majandusaasta aruande põhiaruanded, mis tavaliselt koosnevad:
  • Bilansist — kajastab vara, kohustusi ja omakapitali majandusaasta lõpu seisuga.
  • Kasumiaruandest (tulud ja kulud) — kajastab aruandeaasta tulusid ja kulusid ning näitab kasumit või kahjumit.
  • Rahavoogude aruandest — kajastab raha sisse- ja väljavoolu äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest.
  • Omakapitali muutuste aruandest — suurematele ettevõtetele, näitab aktsiakapitali ja jaotamata kasumi muutusi.
  • Lisadest — sisaldavad arvestuspõhimõtteid, selgitusi ja detailseid jaotusi (nt põhivara, laenud). Lisades märgitakse ka, kas rakendati Eesti GAAPi või IFRSi.

Mikro- ja väikeettevõtted (lihtsustatud aruandlus)

Eestis on mikro- ja väikeettevõtetel lubatud koostada lühendatud majandusaasta aruanne, kui nad rakendavad Eesti finantsaruandluse standardit (kohalik GAAP ehk Eesti hea raamatupidamistava). See aruanne sisaldab vähemalt bilanssi, kasumiaruannet ja lisasid; rahavoogude ja omakapitali muutuste aruanded võib lihtsuse huvides välja jätta.

• Mikroettevõtted: lühendatud aruande kasutamisel ei nõuta tegevusaruannet (see on vajalik ainult juhul, kui netovara langeb alla seaduses ette nähtud miinimumi).
• Väikeettevõtted: tegevusaruanne on kohustuslik. Samas võib alati esitada aruande ka kõrgemas kategoorias, kui soovid anda põhjalikumat teavet.

Audiitori aruanne ja auditeerimisnõuded

Kui teie ettevõte kuulub auditeerimiskohustuse alla, tuleb majandusaasta aruandele lisada sõltumatu vandeaudiitori aruanne. Selle dokumendi koostab litsentseeritud audiitor ning see kinnitab, et majandusaasta aruande finantsaruanded on auditeeritud või üle vaadatud, ning sisaldab audiitori professionaalset arvamust.

Eestis sõltub majandusaasta aruande auditeerimise nõue ettevõtte finantstulemustest ja seadusega kehtestatud suuruse kriteeriumitest:

Enamik OÜ-sid ja väiksemaid idufirmasid jäävad alla Eestis kehtestatud auditi piirväärtuste, seega neil auditikohustust ei ole. Kui aga teie ettevõte kasvab, jälgige käivet, vara ja töötajate arvu – piirmäärade ületamine toob kaasa kohustusliku auditi ning pead kaasama vandeaudiitori ja lisama tema aruande majandusaasta aruandele.

Vastavus Eesti raamatupidamisstandarditele

Eestis kehtivad ranged standardid, et tagada majandusaasta aruannete kõrge kvaliteet, võrreldavus ja täielik vastavus nõuetele. Oma aruannet koostades pidage silmas Raamatupidamise seaduse ja Äriseadustiku nõudeid, et vältida probleeme aruande kinnitamisel.

Raamatupidamisstandardid (GAAP/IFRS)

Majandusaasta aruanded peavad vastama kas Eesti finantsaruandluse standardile (ehk Eesti hea raamatupidamistava, mida tihti nimetatakse Eesti GAAP-iks) või IFRS-ile (rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele, nagu ELis vastu võetud). Praktikas kasutab enamik väikeseid ja keskmisi ettevõtteid Eesti GAAPi (mis on IFRS-i põhimõtetega kooskõlas ja lihtsustatud väikeettevõtete jaoks), suuremad ettevõtted või rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvad firmad võivad kasutada täielikku IFRS-i. Sõltumata sellest, kumba standardit kasutate, tuleb seda rakendada järjepidevalt ja ära märkida aruande lisades.

Keel ja valuuta

Ametlik majandusaasta aruanne tuleb esitada eesti keeles ja kohalikus valuutas (euro, €). Siiski võimaldab süsteem lisada aruandele ka mitteametliku ingliskeelse tõlke – aruande võib täita paralleelselt nii eesti kui inglise keeles ning luua ingliskeelse versiooni oma tarbeks. Juriidiliselt siduv on ainult eestikeelne versioon, mis tuleb digitaalselt allkirjastada ja registrile esitada. Kõik summad esitatakse eurodes (sendi täpsusega või tuhande euro täpsusega vastavalt valitud nõuetele).

Kuidas esitada majandusaasta aruanne e‑Äriregistri kaudu

Kõik majandusaasta aruanded esitatakse Eestis veebis e-Äriregistri kaudu, kasutades e-aruandluse moodulit. Järgige neid samme:

1. Valmistage ette finantsaruanded. Lõpetage bilansi, kasumiaruande, lisade ja tegevusaruande koostamine. Veenduge, et kontod klapivad ning kõik vajalikud lisad on olemas. Kui raamatupidamine ei ole ajakohane, koguge esmalt kokku kõik arved, pangaväljavõtted ja muud dokumendid selle aasta kohta.
2. Logige portaali sisse. Avage e-Äriregistri portaal ja logige sisse ID-kaardi, e-Residendi digi-ID, ELi eID, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Pärast tuvastamist näevad juhatuse liikmed ja teised volitatud kasutajad ettevõtte profiili ning jaotist „Majandusaasta aruanded“.
3. Looge aruanne vastavale aastale. Oma ettevõtte „Majandusaasta aruanded“ vaates alustage uue aruande koostamist selle majandusaasta kohta, mida soovite esitada. Süsteem pakub struktureeritud vorme numbriliste andmete (varad, kohustused, tulud, kulud) ja tekstiosade (tegevusaruanne, lisad) sisestamiseks.
4. Sisestage või impordi andmed. Täitke vormid käsitsi või laadige üles XBRL/XML-fail, kui teie tarkvara seda võimaldab, et aruande andmed eeltäita. Kontrollige iga jaotist, et andmed oleksid täielikud.
5. Vaadake üle ja valideerige. Kasutage portaali kontrolle, kinnitage, et aruanded omavahel klapivad, ning veenduge, et vajalikud lisad ja tegevusaruanne on lisatud. Parandage kõik veateated enne jätkamist.
6. Kinnitused ja digitaalallkirjad. Laske osanikel või aktsionäridel kinnitada aruanne (kui see on nõutav). Seejärel logib juhatus portaali sisse ja allkirjastab aruande digitaalselt valitud eID-vahendiga.
7. Esitage Äriregistrile. Juhatuse liige (või volitatud esindaja, nt vastava volitusega raamatupidaja) esitab allkirjastatud aruande. Süsteem uuendab ettevõtte registriandmeid, näidates, et aruanne on esitatud; dokument lisatakse ettevõtte avalikku toimikusse registris.

Praktilised nõuanded

• Võite volitada raamatupidajat aruannet koostama ja andmeid sisestama, kuid juhatuse liikmed jäävad aruande sisu eest juriidiliselt vastutama – vaadake kõik enne allkirjastamist hoolikalt üle.
• Hoidke ettevõtte esindusõiguslike isikute ja kontaktandmed portaalis ajakohased, et tagada teavituste kättesaamine.
• Kui te pole mõnes jaotises kindel, alustage aegsasti ja küsige abi — enne tähtaega on probleeme lihtsam lahendada.

Majandusaasta aruande esitamata jätmise tagajärjed

Majandusaasta aruande esitamata jätmine on tõsine rikkumine. See võib kaasa tuua karistusi, õiguslikke tagajärgi ja kahjustada teie ettevõtte mainet.

• Trahvid ja sunniraha. Kui aruanne ei ole tähtajaks esitatud, võib ettevõttele — ning teatud juhtudel ka juhatuse liikmetele — määrata trahvi. Tavaliselt saadetakse esmalt hoiatus või ettekirjutus, millele järgneb trahv või sunniraha. Trahvid jäävad tavaliselt vahemikku 200–3 200 € ning neid võib määrata korduvalt kuni aruande esitamiseni.
• Juriidilised meetmed ja ettevõtte lõpetamine. Korduv mittenõuetekohasus võib viia selleni, et äriregister algatab ettevõtte sundlõpetamise (registrist kustutamise) menetluse. Pärast korduvaid hoiatuseid võib kohus teha otsuse ettevõtte registrist kustutada.
• Äritegevuse piirangud ja mainekahju. Esitamata aruanded on e-äriregistris avalikult nähtavad. Pangad, investorid ja äripartnerid kontrollivad registrit ning kui nad märkavad aruannete puudumist, võib see takistada koostööd ja õõnestada usaldusväärsust teie ettevõtte vastu.

Kui aruande esitamine võib tähtajast hilineda — tegutse kiiresti:

1. Valmistage aruanne ette ja esitage see esimesel võimalusel (vajaduse korral ka null-aruanne, kui tegevust ei toimunud).
2. Reageerige registri teadetele ja järgige e-Äriregistri juhiseid.
3. Esitage ka varasemad aruanded, kui need on jäänud esitamata.
4. Rakendage kontrollimeetmeid — kalendri meeldetuletused, vastutavad isikud ja raamatupidamise rutiinid — et vältida probleemi kordumist.

Kui vajate abi, saab Eesti Firma aidata teid aruande koostamisel ja esitamisel ning ettevõtte nõuetele vastavuse taastamisel Äriregistris.

Nõuanded ettevõtjatele

Eesti digitaalne süsteem teeb aruandluse lihtsaks, kuid reeglid on täpsed. Kasutage neid nõuandeid, et majandusaasta aruanne saaks probleemideta esitatud:

• Hoidke raamatupidamine ajakohane kogu aasta vältel. Kandke müügi- ja ostuarved jooksvalt raamatupidamisse ning säilitage kõik kuludokumendid. Kasutage pilvelahendusi ja pidage meeles, et algdokumente tuleb seaduse järgi säilitada vähemalt 7 aastat. Hea raamatupidamine tähendab vähem vigu ja kiiremat aastaaruande koostamist.
• Passiivne ettevõte ≠ aruandevaba. Isegi siis, kui tehinguid ei toimunud, peate esitama majandusaasta aruande (tavaliselt lihtsustatud null-aruande). Kui kasumit ei jaotata, ei teki tulumaksu, kuid aruanne on siiski kohustuslik, et vältida trahve.
• Arvestage tähtaegadega ja alustage aegsasti. Majandusaasta aruanne tuleb esitada 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (kalendriaastaga ettevõtetel tavaliselt 30. juuniks). Te võite aruande esitada kohe, kui raamatupidamine on lukus. Varajane esitamine aitab ennetada probleeme ja väldib viimase päeva portaali ülekoormust.
• Tundke reegleid — või kasutage professionaali abi. Eesti GAAP/IFRS ja maksureeglitel on mitmeid nüansse (nt mitte­mahaarvatavad kulud, omakapitali sissemaksete kajastamine, käibemaksukohuslaseks registreerimise piir). Kogenud raamatupidaja aitab tagada vastavuse raamatupidamise seaduse, äriseadustiku ja maksuseaduste nõuetega, samal ajal kui teie saate keskenduda oma äri kasvatamisele.

Vajate abi majandusaasta aruande esitamisel?

Esimest korda majandusaasta aruande esitamine võib olla hirmutav — eriti kui reeglid on võõrad. See protsess ühendab raamatupidamise, õigusnõuete täitmise ja e-Äriregistri kasutamise. Te ei pea seda üksi tegema: Eesti Firma aitab aruande esitada täpselt ja õigeaegselt.

Me toetame ettevõtjaid otsast lõpuni – raamatupidamisest kuni majandusaasta aruannete ja maksudeklaratsioonide esitamiseni. Meie raamatupidajate ja konsultantidega koostöö tähendab:

• Nõuetele vastavus, õigesti tehtud. Aruanne koostatakse Eesti GAAPi või IFRS-i järgi (nagu ELis vastu võetud). Me jälgime seadusemuudatusi – näiteks auditi piirväärtusi ja aruandevormi uuendusi – et midagi olulist ei jääks märkamata.
• Ajasääst. Me koostame, kontrollime ja esitame aruande, nii et saate keskenduda äri juhtimisele.
• Meelerahu. Tähtaja jälgimine, ennetavad meeldetuletused, digitaalallkirjad ja suhtlus ametiasutustega, kui küsimusi tekib.
• Aastaringne tugi. Igapäevane raamatupidamine, palgaarvestus, käibedeklaratsioonid ja jooksev vastavusnõuete täitmine, et hoida teie ettevõte heas seisus.

Juhatuse liikmed on küll aruande sisu eest juriidiliselt vastutavad, kuid Eesti Firma abiga on protsess selge ja hallatav. Paljud ettevõtjad usaldavad meie meeskonda juba esimesest päevast, et tagada nõuetele vastav raamatupidamine.

Võtke meiega ühendust

Majandusaasta aruanne on enamat kui pelgalt formaalsus — see peegeldab Eesti pühendumust läbipaistvusele ja heale juhtimisele. Eesti Firma raamatupidamisteenusega saate aruande esitada kiiresti ja korrektselt, vältides trahve ning kasvatades usaldust oma ettevõtte vastu.

Me juhendame teid algusest lõpuni, et teie ettevõte püsiks äriregistris heas seisus. Võtke meiega ühendust, et saada selge dokumentide kontrollnimekiri ja praktiline ajakava aruande esitamiseks.

KKK | Korduma kippuvad küsimused

Allpool leiate nimekirja korduma kippuvatest küsimustest seoses majandusaasta aruande koostamise ja esitamisega, millega meie konsultandid oma töös kokku puutuvad. Selle materjaliga tutvumine võib teile kasulik olla.