MiCA (Markets in Crypto-Assets) määruse jõustumine Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aasta lõpus tähistas olulist sammu ühtse regulatiivse raamistiku loomisel krüptovarade ja plokiahela turul. Määruse eesmärk on õigusaktide ühtlustamine, tarbijate kaitse ja finantsstabiilsuse tagamine kiiresti arenevas Web 3.0 maailmas.
MiCA rakendatakse järk-järgult, esmalt hõlmates selliseid tokeneid nagu stabiilsusmündid (stablecoins), ja seejärel laienedes kõikidele teistele krüptovaradele ja teenusepakkujatele. Selle rakendamine on aga tekitanud tõsiseid raskusi: kuni 75% Euroopa VASP-idest (virtuaalsete varade teenusepakkujatest) võivad kaotada oma registreeringu kõrgete litsentsitasude ja keerukate nõuete tõttu. See on juba toonud kaasa riskikapitali vähenemise, startup’ide sulgemise ja tööhõive languse sektoris.
MiCA tõrjub krüpto-startupid välja: vähe tegevuslubasid, palju probleeme
Coincubi – Bitcoini ja Web3 analüütikale spetsialiseerunud platvormi – andmetel on ELi krüptoteenuste turg hakanud kokku tõmbuma, eriti seoses pankade piirangutega krüptoettevõtete kontodele juurdepääsu osas. Seda probleemi, mida nimetatakse “debankinguks”, peetakse takistuseks ettevõtluse normaalsele toimimisele: paljud ettevõtted puutuvad kokku ülekannetest keeldumise, kõrgete tasude ja tehingupiirangutega.
2004. aastal oli ELis üle 3000 registreeritud VASP-i, neist enamik tegutsesid leebema regulatsiooniga riikides, nagu Poola ja Leedu. MiCA jõustumisega on vastavuskulud mitmekordistunud, mis teeb turule sisenemise uutele ettevõtetele raskemaks ja sunnib olemasolevaid kas lahkuma või ühinema.
MiCA ja plokiahela innovatsiooni langus Euroopas
Ainult mõned ettevõtted – 12 CASP-i ja 10 EMT-d – olid 2025. aasta märtsiks saanud litsentsi. Selle põhjuseks on raskused riiklike õigusaktide kohandamisel, bürokraatlikud viivitused ja mõnes riigis pädevate asutuste puudumine. Samal ajal võimaldab MiCA litsentsiga ettevõtetel tegutseda kogu ELi territooriumil ilma täiendava registreerimiseta, mis on eriti kasulik suurtele ettevõtetele. Kuid eksperdid hoiatavad: vaatamata õiguslikule selgusele ei stimuleeri MiCA innovatsiooni, ei peata talentide lahkumist ega paranda alustavate ettevõtete tingimusi. Euroopa riskib kaotada oma positsiooni plokiahela innovatsiooni keskpunktina, eriti võrreldes paindlikuma poliitikaga USA-s ja Aasias.
Kokkuvõttes on MiCA oluline samm krüptoturu reguleerimisel, kuid selle praktiline mõju on olnud vastuoluline. Ranged reeglid ja pankade piirangud raskendavad ettevõtlust ning paljud startup’id kaaluvad juba tegevuse kolimist väljapoole ELi. Hoolimata 448 miljoni inimesega ühtsest turust seisab Euroopa krüptoökosüsteem silmitsi suurte väljakutsetega ning selle tulevik sõltub võimest kohaneda ja innovatsiooni toetada.
ESMA ja EKP seisukoht: Kas regulatsioonid pidurdavad innovatsiooni?
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Keskpank (EKP) toetasid aktiivselt MiCA määruse kehtestamist, põhjendades seda tarbijakaitse ja finantsstabiilsuse vajadusega. Praktikas on nende tegevus siiski teravat kriitikat esile kutsunud.
ESMA nõuab ranget lähenemist CASP ja VASP litsentseerimisele, eirates väikeste ettevõtete ees seisvaid rahalisi ja halduslikke raskusi. Agentuuri bürokraatlik aeglus on viinud selleni, et märtsiks 2025 on rohkem kui 3000 taotlejast vaid kümned ettevõtted litsentsi saanud. Selle tulemusel pole tekkinud ühtset turgu, vaid olukord, kus enamik osalejaid tõrjutakse EL-ist välja.
EKP ja ESMA poliitika pärsib Euroopa krüpto-innovatsiooni
EKP omalt poolt on võtnud kindla negatiivse hoiaku erakrüptorahade ja stabiilsusmüntide suhtes, käsitledes neid pigem ohuna kui innovatsioonina. Euroopa regulaator nimetab otseselt Bitcoini ja sarnaseid varasid “spekulatiivseteks” ja “ohtlikeks”, samal ajal propageerides enda digitaalset eurot (CBDC). Kriitikute sõnul ei lahenda digitaalne euro turu tegelikke vajadusi, seab ohtu kasutajate privaatsuse ja nõuab suuri eelarvelisi kulutusi (20–30 miljardit eurot aastas).
Kokkuvõttes toob ESMA ja EKP poliitika kaasa äriajamise kallinemise, innovatsiooni pärssimise ning startup’ide ja talentide massilise väljavoolu Euroopast. Selle asemel, et krüptotööstuse arengut soodustada, riskivad Euroopa reguleerivad asutused tõrjuda EL-i jäädavalt globaalsete innovatsioonikeskuste nimekirjast välja.
Euroopa idufirmade väljakutsed
MiCA määrus on muutnud varajases arengufaasis olevate Euroopa krüpto-idufirmade olukorra väga keeruliseks. Ülemäärased vastavuskulud ja pikk litsentsimisprotsess ei jäta väikestele idufirmadele praktiliselt mingit võimalust ellu jääda või areneda. MiCA ranged nõuded võtavad idufirmadelt sisuliselt vabaduse õppida oma vigadest – mis on innovatsiooni seisukohalt ülioluline. Selle tulemusena hääbub Euroopa varem õitsev krüpto-idufirmade ökosüsteem. Kui varajases faasis innovatsioon jääb toetuseta, kaotab Euroopa oma positsiooni uuenduslike blockchainprojektide algatajana ja muutub väljaspool Euroopat loodud tehnoloogiate passiivseks tarbijaks.
Regulatiivse selguse puudus viib krüpto-innovatsiooni mujale
Mitmed krüptoettevõtted kaaluvad oma tegevuse üleviimist soodsamatesse piirkondadesse, näiteks Kanadasse või mõnesse USA osariiki, kus käivitamiseks ja kasvamiseks on olemas selged ja lihtsad protseduurid. Ka suuremad turuosalised hoiduvad Euroopa turule laienemisest kõrgete regulatiivsete nõuete tõttu. Samal ajal meelitavad Ameerika Ühendriigid ja Aasia riigid (Singapur, Hongkong, Lõuna-Korea) börse ja krüptoettevõtteid leebemate litsentsimisnõuete ning aktiivsema riikliku toetusega.
Web3 töövõimaluste vähenemine
Peegeldades virtuaalvarade teenusepakkujate (VASP) arvu langust, kahaneb kiiresti ka Euroopa krüptovaldkonna tööturg. 2022. aastal oli Euroopa Liidus üle 100 000 töökuulutuse, kus mainiti termineid „plokiahel“, „krüpto“ või „bitcoin“. Ligi 20% nendest pakkumistest olid kaugtöö vormis, mis võimaldas eurooplastel saada ligipääsu ülemaailmsetele töövõimalustele. Saksamaal oli sel ajal sama palju blockchain töökohti kui kogu USA-s kokku, näidates Euroopa endist domineerivat positsiooni krüptomajanduses.
Aastaks 2023 oli globaalse blockchaintööturu maht vähenenud 40%, mis peegeldab karmistunud turutingimusi ja regulatiivset ebakindlust. Euroopa, mis varem oli valdkonna eestvedaja, koges langust 41% võrra – umbes 100 000 töökohast 2022. aastal enam kui 61 000-ni. Sellest hoolimata jäi Euroopa geograafiliselt suurimaks tööandjaks blockchain valdkonnas, millele järgnesid Aasia ja Põhja-Ameerika.
Talendi väljavool ohustab Euroopa plokiahela ambitsioone
Aastaks 2025 langes töökohtade arv drastiliselt, moodustades vaid murdosa varasemast tasemest. 2025. aasta alguse hinnangul oli aktiivsete blockchain töökohtade arv Euroopas vähenenud umbes 10 000-le. Kuigi töökohtade langus pärast 2021. aastat puudutas ka teisi piirkondi, olid USA turud 2024. ja 2025. aasta alguseks juba taastunud, samas kui Euroopa jäi endiselt maha.
Euroopa õppeasutused suurendavad siiski krüpto- ja blockchainga seotud õppekavade arvu: 2025. aastaks on neid juba 600. Sellest hoolimata pole see areng loonud veel kindlat talentide voogu Euroopa krüptosektori jaoks. Mitmed juhtivad ülikoolid on avanud spetsiaalseid laboreid ja õppeprogramme detsentraliseeritud rahanduse (DeFi), blockchain ja digitaalsete valuutade alal. Lõpetajad kolivad aga järjest enam USA-sse, Araabia Ühendemiraatidesse ja Aasiasse, kus on paremad palgad, suurem riskikapitali kättesaadavus ja avaramad arenguvõimalused.
Venture-kapitali rahastuse langus
Riskikapitali investeeringud Euroopa krüpto-idufirmadesse jõudsid rekordtasemele – 5,7 miljardit dollarit – 2022. aastal. Vaatamata kasvavale regulatiivsele ebakindlusele käsitleti Euroopat endiselt potentsiaalse blockchain innovatsioonikeskusena. Kuid 2024. aastaks oli rahastuse maht mitmetel põhjustel märgatavalt vähenenud.
Esiteks tabas investeeringute langus pärast 2022. aastat ka USA-d ja Aasiat. Kuid kui Aasia ja Põhja-Ameerika hakkasid juba 2024. aastal taastuma, jätkas Euroopa investorite kaotamist. Välistel teguritel, nagu Venemaa-Ukraina sõda, oli täiendav negatiivne mõju investorite huvile, kuna investeeringuteks hakati eelistama stabiilsemaid piirkondi. Varajases faasis investorid hakkasid Euroopat tajuma kõrge riskiga regioonina. Paljud riskikapitalifondid suunasid oma ressursid USA-sse ja Aasiasse, kus innovatsiooni toetav poliitika on soodsam. Euroopa krüptoettevõtted, kes on regulatiivsele survele vastu pidanud, eelistavad uue kapitali kaasamise asemel ühinemist ja ülevõtmist (M&A).
Miks krüpto-startupid eelistavad Euroopa bürokraatiale USA-d ja Aasiat
USA ja Hiina omavad hästi arenenud riskikapitaliturge. USA-s investeerivad suured fondid aktiivselt krüptosse, fintech’i ja tehisintellekti (AI). Kuigi regulatsioon on ka seal range, on see läbipaistvam, võimaldades idufirmadel kiiremini pääseda turgudele ja kapitalile ligi.
Näiteks Singapuril on lihtsustatud litsentseerimismenetlused. Araabia Ühendemiraatide vabakaubandustsoonid meelitavad ettevõtjaid, kes soovivad põgeneda Euroopa Liidu bürokraatia eest. Hiina pakub samuti idufirmadele ligipääsu suurtele rahalistele ressurssidele ning laialdasele arenguvõrgustikule.
Digitaalsete varade tulevik Euroopas
Kuigi krüptovara omavate inimeste absoluutarv EL-is kasvab (30 miljonilt inimeselt 2023. aastal umbes 50 miljonile 2024. aastal), kasvavad teised piirkonnad (Aasia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika) veelgi kiiremini. Euroopa seisab silmitsi riskiga jääda maha läbipaistvalt reguleeritud ja hästi arenenud infrastruktuuriga turgudest. USA domineerib täielikult Bitcoini (BTC) globaalses kauplemismahust (70%), samas kui Euroopa osa on vaid 7%. Stabiilsusmündid, mis on hädavajalikud DeFi (detsentraliseeritud rahandus) jaoks, on samuti tunduvalt enam levinud USA-s (50% globaalsest turust) võrreldes Euroopa 22%-ga.
MiCA mõju: 75% Euroopa krüptofirmadest võib tegevuse lõpetada
Samas propageerib Euroopa Keskpank (EKP) aktiivselt digitaalset eurot (CBDC – Central Bank Digital Currency), kuigi see toimub privaatsuse kaotuse, tsentraliseerituse, kõrgendatud jälgimise, majandusliku ebastabiilsuse ning väga kõrgete kulude arvelt (20–30 miljardit eurot aastas). EKP kritiseerib Bitcoini ja eraettevõtete stabiilsusmünte, eelistades neile omaenda tsentraliseeritud platvormi, vaatamata sellega kaasnevatele kõrgetele kuludele.
Tehes kokkuvõtte esimesest põhjalikust analüüsist MiCA määruse mõjude kohta Euroopa krüptovarade turule ja sellega seotud teenustele, on nüüd selge, et umbes 75% Euroopa 3167-st virtuaalvarade teenusepakkujast (VASP) võivad kaotada oma registreeritud staatuse juba 2025. aasta juuniks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA – European Securities and Markets Authority) üleminekuperioodi tõttu.
Hetkel omavad MiCA alusel litsentse vaid 12 krüptovarade teenusepakkujat (CASP – Crypto Asset Service Providers) ning 10 e-raha tokenite (EMT – E-Money Token) emiteerijat. MiCA nõuetele vastamise ja litsentsimise miinimumkulud on tõusnud kuuekordselt (umbes 10 000 eurolt 60 000 eurole), mistõttu paljud idufirmad on sunnitud oma tegevuse lõpetama või mujale kolima. Pangakontodega seotud krooniline probleem muudab olukorra veelgi hullemaks, kuna vaid 14% krüpto-idufirmadest suudavad edukalt avada pangakonto ilma hilisema sulgemiseta.
Euroopa krüptotööturg vähenes 90% võrra
Krüpto- ja blockchain töökohtade turg samuti kahaneb. Analüüside kohaselt oli Euroopas 2022. aastal enam kui 100 000 blockchainga seotud töökohta; nüüdseks on nende arv langenud 90% võrra – umbes 10 000 töökohani. Ülikoolilõpetajad on sunnitud otsima paremaid võimalusi väljaspool Euroopat, kiirendades Euroopa ajude äravoolu.
Riskikapitali investeeringud EL-i krüptoprojektidesse saavutasid 2022. aastal rekordilise taseme (5,7 miljardit dollarit), kuid on hiljem langenud umbes 70% võrra, samal ajal kui USA ja Aasia hakkasid taastuma juba alates 2024. aastast. Bitcoini kasutuselevõtt on kõrgem USA-s, kus hiljuti loodi riiklik Bitcoini reserv, samas kui EKP plaanib käivitada programmeeritava digitaalse euro (CBDC) 2025. aasta oktoobriks.
Kõrged kulud ja regulatsioon aeglustavad Euroopa krüptoarengut
Kõrged energiakulud, aeglane reguleerimine, kaubanduskonfliktid ja nõrgad kapitaliturud takistavad Euroopal konkureerida USA ja Aasiaga võrdsetel tingimustel. Euroopa peab kiiresti vähendama regulatiivset survet, lihtsustama litsentseerimist, tagama õiglased pangandustingimused ning meelitama ligi riskikapitali. Vastasel juhul jääb Euroopa digitaalsete varade valdkonnas püsivalt maha.
Seega seisab Euroopa silmitsi kriitilise valikuga: kas kohaneda kiiresti ja taastada konkurentsivõime või jätkata idufirmade, talentide ning positsiooni kaotamist ülemaailmsel finantsareenil.
