MiCA määrus (Markets in Crypto-Assets – krüptovarade turud) jõustus ELi liikmesriikides 2024. aasta lõpus ning see tähistas olulist verstaposti plokiahela ja krüptovarade turu ühtlustatud regulatiivse keskkonna kujundamisel. Määruse eesmärk on ühtlustada õigusruumi, kaitsta tarbijaid ning tagada finantsstabiilsus kiiresti muutuvas Web3-maastikus.
Euroopa krüptosektor kannatab MiCA litsentsinõuete tõttu
MiCA määrus rakendub järk-järgult: alguses kohaldatakse seda token’itele (nagu stabiilsusrahad ehk stablecoin’id) ning hiljem kõigile teistele krüptovaradele ja virtuaalvääringu teenusepakkujatele (VASP). Astmeline rakendamine on aga tekitanud tõsiseid probleeme: kuni 75% Euroopa virtuaalvääringu teenusepakkujatest riskib kaotada oma registreeringu ülikõrgete litsentsitasude ja karmide vastavusnõuete tõttu. See on juba viinud riskikapitaliinvesteeringute vähenemiseni, idufirmade sulgemiseni ning sektoris töökohtade arvu vähenemiseni.
MiCA tõrjub krüpto-idufirmasid: vähe litsentse, palju probleeme
Bitcoinile ja Web3-teemadele pühendatud platvormi Coincub avaldatud analüüsi kohaselt on ELi krüptoteenuste turg hakanud kahanema. See ilmneb eriti selgelt olukorras, kus pangad üha enam piiravad krüptofirmade juurdepääsu pangakontodele. See pangandusblokaad, mida iseloomustavad laialt levinud pangakontode sulgemise praktikad (debanking), takistab tavapärast äritegevust – paljud ettevõtted seisavad silmitsi tagasi lükatud ülekannetega, üüratute teenustasudega ja piiratud tehinguvõimalustega.
2024. aasta alguse seisuga oli EL-is registreeritud üle 3000 virtuaalvääringu teenusepakkuja (VASP), millest enamik tegutses leebema regulatiivse keskkonnaga riikides nagu Poola, Leedu ja Tšehhi. MiCA kehtestamisega on vastavuskulud mitmekordistunud, muutes turu uutele tulijatele vähem atraktiivseks ning sundides olemasolevaid ettevõtteid kas tegevust lõpetama või konsolideeruma ühinemiste ja omandamiste kaudu.
MiCA ja plokiahela innovatsiooni taandumine Euroopas
Ainult 12 krüptovarade teenusepakkujat (CASP) ja 10 elektroonilise raha tokeni väljaandjat (EMT) olid 2025. aasta märtsiks suutnud litsentsi saada. Selle põhjuseks on litsentsimisprobleemid, raskused riiklike õigusaktide rakendamisel, halduslikud takistused ning pädevate asutuste puudumine mõnes riigis. Seevastu pakub MiCA litsentsiga ettevõtetele võimaluse tegutseda kogu ELi ulatuses ilma vajaduseta topeltregistreerimiseks – see on suur eelis eriti suuremate firmade jaoks. Eksperdid aga hoiatavad, et kuigi MiCA tagab õigusliku kindluse, ei soodusta see innovatsiooni, ei lahenda talentide äravoolu probleemi ega paranda idufirmade olukorda. Pideva regulatiivse ebakindluse tõttu võib Euroopa kaotada oma staatuse plokiahela innovatsiooni keskusena, eriti kuna USA-s ja Aasias järgitakse krüptosõbralikumaid poliitikaid.
MiCA kasutuselevõtt tähistab Euroopa lähenemises krüptotööstusele olulist pööret, luues kõikehõlmava regulatiivse raamistiku, mille eesmärk on suurendada usaldust ja tõhustada investorikaitset. Siiski, hoolimata eesmärgist pakkuda õiguslikku selgust, sunnib praegune rakendusfaas – mida iseloomustavad märkimisväärsed viivitused ja karmid kapitalinõuded – innovaatilisi krüptofirmasid otsima alternatiivseid võimalusi, sealhulgas kolima teistesse jurisdiktsioonidesse, kus regulatiivsed lähenemisviisid on paindlikumad. Euroopa seisab nüüd silmitsi tõsise riskiga, et väärtuslikud krüptoprojektid siirduvad konkureerivatele Aasia turgudele või Silicon Valley’sse.
ESMA ja EKP hoiak: regulatsioon vs. innovatsioon?
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA) ja Euroopa Keskpank (EKP) on jõuliselt toetanud MiCA määruse rakendamist, põhjendades seda tarbijate kaitse ja finantsstabiilsuse tagamise vajadusega. Ent nende tegevus on praktikas pälvinud teravat kriitikat.
ESMA nõuab CASP-ide ja VASP-ide ranget litsentsimiskorda, jättes tähelepanuta väiksemate ettevõtete finants- ja halduskoormuse. Bürokraatlikud viivitused on toonud kaasa selle, et enam kui 3000 taotleja seas oli 2025. aasta märtsiks litsentsi saanud vaid mõnikümmend ettevõtet. Selle tulemusel ei ole loodud ühtset turgu, vaid enamik turuosalisi on sisuliselt sunnitud EL-ist lahkuma.
EKP ja ESMA poliitikad õõnestavad Euroopa krüptoinnovatsiooni
EKP hoiab omalt poolt jäigalt negatiivset hoiakut eraviisiliselt emiteeritud digivaluutade ja stabiilsusraha väljaandjate suhtes, pidades neid pigem ohuks kui innovatsiooniks. Euroopa regulaator tembeldab Bitcoini ja sarnased varad otsesõnu “spekulatiivseteks” ja “ohtlikeks”, samal ajal edendades oma digitaalset eurot (keskpanga digitaalraha, CBDC). Kriitikud väidavad, et digitaalne euro ei vasta tegelikele turuvajadustele, kujutab kasutajatele privaatsusriske ega õigusta tohutuid eelarvekulusid (20–30 miljardit eurot aastas).
Lõppkokkuvõttes on ESMA ja EKP poliitikad viinud ettevõtluskulude suurenemiseni, innovatsiooni tempo raugemisele ning massilisele idufirmade ja talentide lahkumisele Euroopast. Selle asemel, et edendada innovatsiooni krüptosektoris, riskivad Euroopa regulaatorid sellega, et EL jääb jäädavalt välja ülemaailmsete innovatsioonikeskuste hulgast.
Pealegi, kuigi MiCA-t tervitati algul kui vahendit selgete suuniste loomiseks ja killustatud riiklike regulatsioonide põhjustatud keerukuse vähendamiseks, on selle karmid nõuded ja kulukad litsentsimismenetlused praktikas avaldanud negatiivset mõju kogu krüptoökosüsteemile. Idufirmad ja krüptobörsid leiavad end sageli olukorrast, kus nad ei suuda tagada oma tegevuse pidevat jätkusuutlikkust, mis takistab neil riskikapitali kaasata ning laieneda mitmesse jurisdiktsiooni. Euroopa peab kiiresti oma lähenemisviisi ümber hindama, kui ta loodab püsida konkurentsivõimelisena kiiresti areneval globaalsel krüptoturul.
Euroopa idufirmade väljakutsed
Euroopa krüpto-idufirmasid nende varajases arengufaasis on MiCA määrus oluliselt proovile pannud. Liialt suured vastavuskulud ja pikad litsentsimismenetlused jätavad väikestele idufirmadele sisuliselt olematu võimaluse ellu jääda või areneda. MiCA karmid nõuded võtavad idufirmadelt sisuliselt vabaduse vigadest õppida – mis on innovatsiooni jaoks ülioluline. Tulemuseks on, et Euroopa kunagine elujõuline krüpto-idufirmade ökosüsteem on hääbumas. Kui innovatsiooni varases staadiumis ei toetata, võib Euroopa kaotada oma positsiooni pioneersete plokiahela algatuste sünnipaigana ning muutuda passiivseks väljaspool Euroopat loodud tehnoloogiate tarbijaks.
Regulatiivse selguse puudumine ajab krüptoinnovatsiooni välismaale
Mitmed krüptoettevõtted kaaluvad kolimist soodsamatesse paikadesse, näiteks Kanadasse või teatud USA osariikidesse, kus tegevuse alustamiseks ja laiendamiseks on selged protseduurid. Isegi suured tegijad väldivad Euroopas laienemist range vastavusnõuete koorma tõttu. See-eest meelitavad Ameerika Ühendriigid ja Aasia riigid (Singapur, Hongkong, Lõuna-Korea) krüptobörse ja krüptoettevõtteid leebemate litsentsitingimuste ning proaktiivsema valitsuse toetusega.
Regulatiivsete liivakastide puudumine ning spetsiaalselt innovatiivsete krüptoteenuste jaoks kohandatud selgete reeglite nappus seab Euroopa idufirmad märkimisväärsesse ebasoodsasse olukorda. Pealegi seisavad idufirmad silmitsi väljakutsetega keeruliste usaldatavusnõuete täitmisel, ebaselgete riiklike tõlgendustega toime tulemisel ning jäikade turbeprotokollide järgimisel. Need tõkked vähendavad drastiliselt investorite usaldust, muutes Euroopa sektoris osalejatele vähem atraktiivseks – üha enam eelistatakse piirkondi, mis pakuvad valikulisi üleminekumeetmeid ja lihtsamat piiriülese tegutsemise korda, et kiirelt üle turgude laieneda.
Web3 karjäärivõimaluste vähenemine
Euroopa krüptosektori tööturg kahaneb kiiresti, peegeldades VASP-ide arvu vähenemist. 2022. aastal avaldati kogu ELis enam kui 100 000 töökuulutust märksõnadega “blockchain”, “crypto” või “bitcoin”. Peaaegu 20% nendest töökohtadest võimaldas kaugtööd, andes eurooplastele võimaluse globaalselt kaasa lüüa. Ainuüksi Saksamaal oli toona sama palju plokiahela-teemalisi ametikohti kui kogu ülejäänud Ameerika Ühendriikides kokku, mis näitab Euroopa varasemat domineerimist krüptomajanduses.
2023. aastaks oli globaalne plokiahelasektori tööturg kahanenud 40%, tuues esile karmid turutingimused ja turuebakindluse. Euroopa, mis oli selles valdkonnas traditsiooniliselt liidrikohal, langes 41% – umbes 100 000 töökoha tasemelt 2022. aastal enam kui 61 000-ni. Sellegipoolest oli Euroopa jätkuvalt maailma suurim piirkond plokiahelavaldkonna töökohtade arvult, järgnemas Aasia ja Põhja-Ameerika.
2025. aastaks langes see näitaja märkimisväärselt – vaid murdosani varasemast tasemest. 2025. aasta alguse hinnangul oli Euroopas aktiivseid plokiahela-valdkonna tööpakkumisi jäänud umbes 10 000. Kuigi töökohtade vähenemine pärast 2021. aastat mõjutas ka teisi piirkondi, oli USA plokiahela tööturg 2024. aastaks ja 2025. aasta alguseks juba taastunud tavapärasele tasemele, samas jääb Euroopa endiselt maha.
Talentide väljavool ohustab Euroopa plokiahela ambitsioone
Kuid Euroopa institutsioonid loovad krüptovaluuta- ja plokiahela-alaseid õppekursusi – 2025. aastaks peaks neid olema 600. Siiski ei ole see kursuste arendamine veel taganud usaldusväärset talentide järelkasvu, mis oleks Euroopa krüptosektorile kättesaadav. Erinevad juhtivad instituudid on loonud spetsiaalsed laborid ja akadeemilised kursused detsentraliseeritud rahanduse, hajusraamatu tehnoloogia ja uute tärkavate tehnoloogiate vallas. Vaatamata jõupingutustele tõsta tarbijate kindlustunnet ja edendada krüptovarateenuste alast haridust, liiguvad Euroopa andekad spetsialistid jätkuvalt USA-sse, Araabia Ühendemiraatidesse ja Aasiasse – neid meelitavad kõrgemad palgad, elujõulised krüptovaluutaturud, rohked krüptoprojektid, parem ligipääs rahastusele ning üldiselt paremad karjääriperspektiivid.
See talentide väljavool kujutab endast tõsist väljakutset Euroopa ambitsioonidele juhtida digitaalse rahanduse ja plokiahela sektoreid. Hoolimata EL-i deklareeritud eesmärgist edendada krüptovarade regulatiivse raamistiku ühtlustumist, tekitab MiCA aeglane rakendamine koos liialt keerukate tehniliste standardite ja ebaselgete avalikustamisnõuetega noortes spetsialistides ebakindlust oma karjääriväljavaadete osas. Seetõttu tõmbavad Euroopa paljutõotavaid innovaatoreid üha enam piirkonnad, mis proaktiivselt soodustavad plokiahela algatusi, pakuvad lihtsustatud tokenite emiteerimise protsesse ning meelitavad aktiivselt investeeringuid oma krüptotööstusesse.
Riskikapitaliinvesteeringute vähenemine
Euroopa krüpto-idufirmadesse suunatud riskikapital jõudis 2022. aastal rekordtasemele – 5,7 miljardi USA dollarini. Hoolimata kasvavast regulatiivsest ebakindlusest peeti Euroopat jätkuvalt tõenäoliseks plokiahelatehnoloogia arenduse kasvulavaks. Kuid 2024. aastaks oli see mitmel põhjusel märkimisväärselt kahanenud.
Esiteks mõjutas 2022. aasta järgne riskikapitaliinvesteeringute langus ka USA-d ja Aasiat. Kuid samal ajal, kui Aasia ja Põhja-Ameerika hakkasid 2024. aastast taastuma, jätkas Euroopa investorite kaotamist. Välised tegurid, näiteks Venemaa–Ukraina sõda, vähendasid taas investorite huvi, kuna stabiilsemad piirkonnad tundusid atraktiivsemad. Varajase faasi investorid hakkasid Euroopat pidama kõrge riskiga sihtkohaks. Mitmed riskikapitalifondid suunasid vahendeid ümber USA-sse ja Aasiasse – sinna, kus innovatsiooni suhtes valitseb soodsam poliitika. Regulatiivse kontrolli üle elanud Euroopa krüptoettevõtted eelistasid üha enam värske kapitali kaasamise asemel ühinemisi ja ülevõtmisi.
Miks krüpto-idufirmad eelistavad USA-d ja Aasiat Euroopa bürokraatiale
USA ja Hiina riskikapitaliturud on küpsed. USA-s investeerivad suured fondid otse krüptosse, finantstehnoloogiasse (fintech) ja tehisintellekti. Kuigi ka seal on regulatsioon range, on see läbipaistvam, võimaldades idufirmadel kiiremini turgudele ja kapitalile ligi pääseda.
Näiteks Singapur on oma litsentsimismenetlusi lihtsustanud. Araabia Ühendemiraatides on vabakaubandustsoonid, mis meelitavad ettevõtjaid, kes põgenevad EL-i bürokraatia eest. Hiina pakub idufirmadele samuti juurdepääsu ulatuslikele rahastamisallikatele ja laialdastele arendusvõrgustikele.
Peale selle on selgete juhiste puudumine ja viivitused MiCA jõustamisel nõrgestanud Euroopa konkurentsieelist. Selle asemel, et hõlbustada kiiret ja tõhusat turule sisenemist, kehtestasid EL-i regulaatorid spetsiifilisi kriteeriume ja koormavaid vastavuskohustusi, mis suurendasid ebakindlust. Samal ajal võtsid teised riigid kasutusele pragmaatilisema regulatiivse lähenemise, kehtestades krüptovarade teabelehtedele ja avalikele pakkumistele lihtsamad tingimused ning vähendades oluliselt halduskoormust. Selline selgus ja paindlikkus väljaspool EL-i võimaldas neil jurisdiktsioonidel meelitada ligi idufirmasid ja tugevdada tarbijate kindlustunnet, elavdades lõppkokkuvõttes nende kohalikku krüptoturgu.
Krüptoettevõtete massilise sulgemise riskid ELis
Krüptoettevõtete lainekujuline sulgemine üle ELi võib viia ulatuslike turukuritarvitusteni ning põhjustada tõsiseid häireid nii piirkonnas tegutsevatele krüptoettevõtetele kui ka nende klientidele. Kui ettevõtted uute, üle jõu käivate regulatsioonide tõttu järsult tegevuse lõpetavad, seisavad investorid silmitsi märkimisväärsete kaotustega täitmata kohustuste, purunenud investeerimislubaduste ja järskude “pettusväljumiste” tõttu, kus vahendid kaovad üleöö jäljetult ja keegi vastutust ei kanna.
See stsenaarium suurendab ka tõenäosust, et algatatakse arvukalt kohtuvaidlusi, mis toovad kaasa pikaajalised protsessid ja kulukad kokkulepped. Suurenenud hulk hagisid ja kohtunõudeid koormaks kohtusüsteemi üle ja õõnestaks veelgi usaldust Euroopa krüptosektori vastu. Kui selgeid lahendusi ei paista, võivad sidusrühmad takerduda pikaajalistesse hüvitiste vaidlustesse, mis muudaks EL-i niigi keeruka krüptoregulatsiooni õigusmaastiku veelgi keerukamaks.
EL jääb digivarade innovatsioonivõidujooksus maha
Lisaks kaasneb nende sulgemislainetega oht vallandada pankrottide ahel, kuna ettevõtted ei suuda ebapiisava likviidsuse tõttu täita oma finantskohustusi. See olukord võib paljastada tarbijad ja investorid märkimisväärsele rahalisele kahjule, õõnestades ELi püüdlusi investorite kaitsmisel. Niivõrd ulatuslikud pankrotid võivad lõpuks nõrgestada Euroopa finantsturge laiemalt, jättes majanduse ebastabiilsuse suhtes haavatavaks.
Krüptoettevõtete massiline lahkumine või kokkukukkumine seaks ohtu ka Euroopa suutlikkuse saada kasu digitaalse esindatuse ja tokeniseerimise tehnoloogiatest, piirates innovatsiooni kriitilistes sektorites. Selge ja toetava regulatsiooni puudumisel võib Euroopa kunagine paljutõotav potentsiaal globaalse krüptomajanduse liidrina tegutseda haihtuda, loovutades positsiooni konkurentidele, kes pakuvad kättesaadavamaid ja lihtsamaid litsentsiprotsesse ning paremat kaitset selliste süsteemsete kriiside vastu.
Lõpuks mõjutaks sellise kokkukukkumise laiem mõju negatiivselt Euroopa atraktiivsust globaalsete varateenuste pakkujatele (CASP), isoleerides ELi veelgi digitaalvarade innovatsioonisuundumustest. Ilma otsustavate parandusmeetmeteta Euroopa Komisjoni poolt ja suurema koostööta ELi liikmesriikide vahel riskib EL püsivalt kahjustada oma usaldusväärsust ja positsiooni kiiresti muutuvas globaalses finantsmaastikus.
MiCA ELis – suured tegijad võidutsevad krüptoturul
MiCA määruse kasutuselevõtt on sisse juhatanud uue ajajärgu Euroopa krüptotööstuses, tuues kaasa põhjalikud struktuursed muutused turu dünaamikas. Kuigi MiCA eesmärk on pakkuda väga vajalikku õiguslikku selgust ja kehtestada ühtlustatud lähenemisviis krüptovarade regulatsioonile, annavad selle karmid standardid ebaproportsionaalselt suure eelise suurematele, tugevate ressurssidega üksustele. Väiksematel ettevõtetel – eriti innovaatilistel idufirmadel – on keeruline täita neid nõudlikke uusi nõudeid, mis annab väljakujunenud firmadele vaidlustamata turupositsiooni.
Kui väikesed krüptoventure’id kokku varisevad või EL-ist taanduvad, ilmnevad murettekitavad suundumused – sealhulgas sagedased pettuslikud lahkumised (exit-skeemid), mis põhjustavad ulatuslikke investorikaotusi ja hävitatud investeeringuid. Sellised järsud sulgemised põhjustavad märkimisväärset kahju jaeinvestoritele, kes jäävad lõksu lahendamata nõuete ja suurte rahaliste kahjudega. See stsenaarium õõnestab lõppkokkuvõttes tarbijate usaldust, mis on otseses vastuolus MiCA algse eesmärgiga edendada usaldust ja läbipaistvust.
MiCA kriis annab jõudu suurtele finantsasutustele
Peale selle on idufirmade massiline sulgemine vallandanud maksejõuetuse ja pankrottide laine, tuues kaasa, et kannatanud investorid ja teenuseosutajad esitavad rohkelt kohtuhagisid. Erinevate EL-i riikide kohtud seisavad nüüd silmitsi kasvava survega seoses täitmata kohustustega seotud kohtuvaidlustega, mis muudab turusituatsiooni veelgi keerulisemaks ning kurnab nii investoreid kui ka regulaatoreid. Tööstuse stabiliseerimise asemel õhutab see kriis finantsilist ebakindlust ja kõigutab turu kindlustunnet.
Samal ajal kasutavad suuremad institutsioonid, sealhulgas traditsioonilised kommertspangad ja teised suured finantsasutused, seda segadust enda kasuks. Tänu tugevatele vastavussüsteemidele ja ulatuslikele ressurssidele kohanevad nad kiiresti MiCA rangete tehniliste standardite ja Euroopa Pangandusjärelevalve karmide nõuetega, saavutades märkimisväärse konkurentsieelise. Selle tulemusena muutub Euroopa krüptoökosüsteem üha tsentraliseeritumaks – võim koondub väljakujunenud institutsioonide kätte ja konkurentsi mitmekesisus kahaneb märgatavalt.
Lõpuks on EL-i ranged usaldatavusnõuded koos kulukate ja keerukate tokenite emiteerimisprotsessidega tahtmatult seadnud lati uutele tulijatele nii kõrgele, et ellu jäävad vaid suurimad ja jõukaimad firmad. Pikemaajalise kahju vältimiseks peavad poliitikakujundajad uuesti läbi mõtlema range järelevalve ja turu ligipääsetavuse tasakaalu, tagades, et MiCA teeniks tõepoolest laiemalt nii innovatsiooni kui ka tarbijakaitse huve.
Digivarade tulevik Euroopas
Hoolimata krüptovarade omanike arvu jõulisest kasvust ELis (30 miljonilt 2023. aastal umbes 50 miljonile 2024. aastal) kasvavad teised piirkonnad – Aasia ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika – veelgi agressiivsemalt. Euroopal on oht jääda maha reguleeritud ja läbipaistvate turgude ning hästi arenenud infrastruktuuriga piirkondadest. USA domineerib koguni 70% ulatuses Bitcoini (BTC) üleilmsest kauplemismahust, samas kui Euroopa osa on vaid 7%. Ka stabiilsusrahad – DeFi hädavajalik komponent – on domineerivalt USA käes (50% globaalsest turust) Euroopaga võrreldes, mille osakaal on vaid 22%.
MiCA järelmõju: 75% ELi krüptofirmadest riskib sulgemisega
EKP propageerib ametlikult digitaalset eurot (CBDC) – ent seda eraelu puutumatuse kaotuse, tsentraliseerituse tugevnemise, liigse järelvalve, majandusliku ebastabiilsuse ja hiiglaslike kulutuste (20–30 miljardit eurot aastas) hinnaga. EKP mõistab hukka Bitcoini ja eraviisilised stabiilsusrahad, eelistades oma tsentraliseeritud platvormi isegi ülisuure kulu arvelt.
Esimese ulatusliku ülevaate põhjal MiCA määruse mõjust Euroopa krüptovaraturule ja sellega seotud teenustele on nüüd selge, et ESMA üleminekuperioodi lõpuks 30. juunil 2024 võib 75% Euroopa 3 167 virtuaalvääringu teenusepakkujast kaotada oma registreeritud staatuse.
Praegu on vaid 12 CASP-i (krüptovarateenuse pakkujat) ja 10 EMT (e-raha tokeni) väljaandjat MiCA litsentsi omanikud. Vastavus- ja litsentsitasude miinimumkulud on kuuekordistunud (ligikaudu 10 000 eurolt 60 000 euroni), sundides paljusid idufirmasid kas tegevuse lõpetamisele või ümberasumisele. Laialdane pangakontoproblemaatika teeb olukorra veelgi hullemaks, sest ainult 14% krüpto-idufirmadest on suutnud edukalt pangakontosid avada ilma, et need hiljem suletaks.
Euroopa krüptotööturg langenud 90%
Ka krüpto- ja plokiahelasektori tööturg kahaneb. Analüüside kohaselt oli Euroopas 2022. aastal üle 100 000 plokiahelaga seotud töökoha; nüüdseks on see arv vähenenud 90% võrra, umbes 10 000 töökohani. Ülikoolilõpetajad on sunnitud otsima paremaid tööturge, kiirendades sellega Euroopa ajude äravoolu.
ELi krüptoettevõtetesse suunatud riskikapital oli 2022. aastal rekordilised 5,7 miljardit dollarit, kuid langes seejärel 70%, samas kui USA ja Aasia hakkasid alates 2024. aastast taastuma. Bitcoini kasutuselevõtt on USA-s kõrgem – seal loodi hiljuti riiklik Bitcoini reserv – ning EKP plaanib käivitada programmeeritava digitaalse euro (CBDC – keskpanga digitaalraha) 30. detsembriks 2024.
Kõrged kulud ja regulatsioon pidurdavad Euroopa krüptokasvu
Kõrge energiahind, aeglane regulatsioonitempo, kaubanduskonfliktid ja ebakindlad kapitaliturud takistavad Euroopal konkureerida USA ja Aasiaga võrdsetel alustel. Euroopa peab tempot tõstma – vähendama regulatiivset ummikseisu, lihtsustama litsentsimist, tagama võrdsed pangandustingimused ja meelitama riskikapitali. Vastasel juhul jääb Euroopa digitaalvarade vallas igaveseks maha.
Seega seisab Euroopa silmitsi meeleheitliku valikuga: kas teha kiire kannapööre ja asuda konkureerima või jätkata idufirmade, talentide ning oma positsiooni kaotamist globaalsel finantsareenil.
Lisaks on MiCA ranged sätted algoritmiliste stabiilsusrahade, varaga tagatud tokenite ning turumanipulatsiooni ja siseinfo väärkasutuse range kontrolli osas märkimisväärselt suurendanud ettevõtete jaoks kaasnevaid riske. See on põhjustanud arvukalt operatsioonilisi häireid ettevõtetele, kes püüavad tegutseda seaduslikult, samal ajal kui krüptorahakotid ja rahakotiteenuste pakkujad seisavad silmitsi suurenenud kontrolliga rahapesu vastaste (AML) nõuete alusel. Euroopa ambitsioon saada esimeseks piirkonnaks täielikult ühtlustatud regulatiivse süsteemiga võib paradoksaalsel kombel viia selleni, et terved tööstusharud satuvad stagnatsiooni ja ei suuda sammu pidada innovatsiooni kiire tempoga, mida nähakse mujal globaalsel krüptomaastikul.
Kokkuvõte
Euroopa positsiooni globaalses plokiahelavõidujooksus õõnestavad oluliselt MiCA karmid reeglid ja regulatiivne keskkond. Ühtse ELi turureeglistiku loomise ja krüptovarade kasvu soodustamise asemel võib ELi regulatiivne hoiak innovatsiooni lämmatada ning õõnestada investorite usaldust. Ilma vajalike kohandusteta võib Euroopa püüdlus seada globaalne standard osutuda kahe teraga mõõgaks, põhjustades pikaajalist kahju selle digimajandusele.
Lisaks, et püsida konkurentsivõimelisena ja meelitada plokiahelaprojekte, peab Euroopa kiiresti kasutusele võtma valikulised üleminekumeetmed ning selgitama passporting-õigused ELi liikmesriikides. Teiste piirkondadega sarnaste raamistikute kasutuselevõtt ning lihtsamate protseduuride pakkumine võiks ennetada krüptotehingute edasist langust, tuua turule rohkem jaeinvestoreid ja aidata ettevõtetel tagada püsiv nõuetele vastavus ilma liigsete kulutusteta.
Lõppkokkuvõttes on Euroopa liidripositsiooni taastamiseks kriitilise tähtsusega vähendada liigset sõltuvust ülikeerukatest haldusmeetmetest, kehtestada tõeliselt selged reeglid ning leevendada tarbetuid usaldatavusnõudeid. Tasakaalustatud regulatiivne lähenemine koos aktiivse toetusega nii tööstuse sidusrühmadelt kui ka järelevalveorganitelt on võtmetähtsusega, et taastada Euroopa atraktiivsus juhtiva plokiahela innovatsiooni sihtkohana.
