Osaühingu (OÜ) juhatuse liikmed on ettevõtte igapäevase juhtimise ja esindamise eest vastutavad isikud. Alustavale ettevõtjale on väga oluline mõista, kes saab olla juhatuse liige, millised on tema õigused ja kohustused ning kuidas juhatuse liikmeid ametisse nimetatakse või tagasi kutsutakse. Samuti tuleb teada juhatuse liikmete vastutust (nii tsiviil- kui ka võimalikke kriminaalõiguslikke aspekte) ning milliseid andmeid tuleb äriregistris juhatuse liikmete kohta esitada. Alljärgnevalt anname selge ülevaate nendest teemadest, keskendudes just Eesti seadustele ja praktikatele.
Kes võib olla juhatuse liige?
Eesti asutatud osaühingu juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik – üldjuhul täisealine isik, kellel on täielik teovõime. See tähendab, et alaealine või piiratud teovõimega isik ei saa kuuluda OÜ juhatusse. Juhatuse liige ei pea olema osaühingu osanik (omanik) – juhatusse võib kuuluda ka väljastpoolt kaasatud spetsialist. Samas ei tohi juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes kehtib ärikeeld või kes on pankrotivõlgnik, samuti ei saa sama isik olla üheaegselt sama ettevõtte nõukogu liige. Eelnev tähendab, et kui isikul on seadusega ärikeeld (näiteks kohtu poolt ettevõtluskeeld mõne rikkumise tõttu), puudub tal õigus juhatuse liikmena tegutseda. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmisel peabki isik kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige (ehk et puudub ärikeeld ja muud takistused).
Juhatuse liige võib olla nii Eesti kui välisriigi resident – Eesti seadused ei nõua, et juhatuse liikmel oleks elukoht Eestis. Osaühingu juhatuses võib olla üks või mitu liiget, sõltuvalt osaühingu põhikirjast ja osanike otsusest. Väikeettevõtetes on sageli vaid üks juhatuse liige (tihti ühtlasi omanik), aga võimalik on moodustada ka mitmeliikmeline juhatus. Kui juhatuses on mitu liiget, võib põhikirjas ette näha, kas juhatuse liikmed võivad osaühingut esindada igaüks eraldi või peavad nad seda tegema ühiselt. Juhul kui põhikiri sellist piirangut ette ei näe, võib iga juhatuse liige teha tehinguid ja esindada ettevõtet iseseisvalt.
Juhatuse liikmete õigused ja kohustused
Juhatus juhib osaühingu tegevust ja esindab osaühingut kõigis õigustoimingutes. See tähendab, et juhatuse liikmel on õigus sõlmida osaühingu nimel lepinguid, teha ettevõtte nimel tehinguid ning kujundada igapäevast äritegevust. Samas tuleb arvestada, et juhatuse liikme esindusõigus ei ole piiramatu – teatud tehingute tegemiseks võib olla vaja osanike otsust (näiteks suuremahulised või põhitegevust oluliselt mõjutavad tehingud). Ka ei või juhatuse liige esindada osaühingut tehingutes iseendaga või enda lähikondsetega; sellised olukorrad lahendatakse üldjuhul osanike heakskiidul või nõukogu olemasolul nõukogu otsusega, vältimaks huvide konflikti.
Hoolsus- ja lojaalsuskohustus
Seadus seab juhatuse liikmele kõrged hoolsus- ja lojaalsusnõuded. Hoolsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab tegutsema korraliku ettevõtja tähelepanuga – heas usus ja osaühingu huvides, võtma vastu informeeritud otsuseid ning mitte võtma põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab vältima huvide konflikte ning eelistama alati äriühingu huve isiklikele huvidele. Praktikas hõlmab see muuhulgas nõuet, et juhatuse liige ei tohi konkureerida oma ettevõttega samal tegevusalal ilma osanike nõusolekuta ning peab hoiduma tehingutest, mis annavad talle endale või seotud isikutele põhjendamatut kasu äriühingu arvel. Juhatuse liige peab oma tegevuses lähtuma eeskätt ettevõtte parimatest huvidest ning tegema konstruktiivset koostööd teiste juhatuse liikmetega (kui juhatus on mitmeliikmeline).
Seadusest tulenevad konkreetsed kohustused
Lisaks üldistele põhimõtetele on juhatuse liikmel rida konkreetseid ülesandeid, mis tulenevad Eesti seadustest ja äritegevuse tavast:
- Raamatupidamine ja aruandlus: Juhatus peab korraldama korrektse raamatupidamise ja pidama ettevõtte dokumentatsiooni nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt kajastatud. Igal aastal peab juhatus koostama majandusaasta aruande ja esitama selle õigeaegselt äriregistrile. Ka juhul, kui ettevõttel puudub aktiivne majandustegevus, tuleb aruanne esitada. Alates 2023. aastast on seadus karmistanud korda nii, et kui aruanne jäetakse esitamata, võib registripidaja juba mõne kuu möödudes alustada ettevõtte registrist kustutamist. Seetõttu on aruandluskohustuse täitmine juhatuse jaoks kriitilise tähtsusega ülesanne.
- Maksejõuetuse tuvastamine ja pankrotiavalduse esitamine: Juhatus peab jälgima ettevõtte finantsseisundit. Kui selgub, et osaühing on püsivalt maksejõuetu (ehk ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ega ole väljavaadet tegevuse jätkamiseks), on juhatus kohustatud viivitamatult – hiljemalt 20 päeva jooksul – esitama kohtule pankrotiavalduse. See on seadusest tulenev kohustus, mille eiramine võib hiljem kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse võlausaldajate ees. Teisisõnu ei tohi juhatuse liige maksejõuetuse ilmnemisel tegevust vastutustundetult jätkata, vaid peab algatama pankrotimenetluse, et kaitsta nii võlausaldajate kui ka ettevõtte endi huve.
- Maksude tasumine ja seaduste järgimine: Juhatus vastutab ka selle eest, et ettevõte täidaks oma maksukohustusi (deklaratsioonide esitamine, maksude tasumine) ning järgiks muid seadusi (näiteks tööseadusandlus, konkurentsiseadus, keskkonnanõuded jms, olenevalt tegevusalast). Maksukorralduse seadus juba praegu sätestab, et kui juhatuse liige jätab tahtlikult või raskest hooletusest maksukohustused täitmata, võib maksuhaldur teha juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse ja nõuda temalt ettevõtte maksuvõla tasumist. See kehtib eelkõige olukorras, kus ettevõte jätab maksud tasumata juhatuse liikme süülise käitumise tõttu. 2025. aastal on plaanis seda regulatsiooni laiendada – Rahandusministeerium on algatanud eelnõu, millega saaks juhatuse liiget teatud juhtudel vastutama panna ka varasemate maksuvõlgade eest, mida ta ise ametisse astudes põhjustanud ei ole. Oluline on rõhutada, et kavandatav muudatus ei tähenda juhatuse liikmele automaatset vastutust kõigi mineviku maksuvõlgade osas, vaid puudutab vaid olukordi, kus juhatuse liige on pahauskselt jätnud olemasolevad maksuvõlad tasumata, kuigi ettevõttel on selleks rahalised vahendid olemas. Seega peavad juhatuse liikmed hoolitsema selle eest, et ettevõtte maksud oleksid tasutud ja seadusi järgitaks – tahtlik maksuvõlgade mittetasumine võib tuua isikliku vastutuse.
- Muud kohustused: Juhatuse liige peab tagama, et ettevõte tegutseb vastavuses põhikirja ja osanike üldkoosoleku otsustega. Näiteks kui ettevõtte omakapital on langenud alla seaduses nõutud piiri (alla poole osakapitalist), peab juhatus kutsuma kokku osanike koosoleku ja tegema ettepanekuid olukorra lahendamiseks (netovara nõude rikkumise lahendused võivad olla osakapitali suurendamine, vähendamine, lisamaksed vms). Juhatusel lasub ka kohustus esitada äriregistrile õigeaegselt mitmesugused teated ja avaldused (nt ettevõtte aadressi muutus, põhikirja muudatused, tegelike kasusaajate andmed jms). Kõigi nende toimingute õigeaegsus ja korrektsus kuulub juhatuse vastutusalasse, et vältida registripoolseid sanktsioone või muid probleeme.
Juhatuse liikme õigused
Kuigi kohustusi on rohkelt, on juhatuse liikmel ka teatud õigused. Tal on õigus saada osanike üldkoosolekult vajalikku teavet ja juhiseid ettevõtte juhtimiseks ning küsida selgitusi, kui osanike otsused on ebaselged. Juhatuse liikmel on õigus tööülesannete täitmiseks (ja tavaliselt ka lepinguga määratud tasu saamiseks, kui on kokku lepitud juhatuse liikme tasu). Juhatuse liikmel on õigus esindada ettevõtet ning kasutada kõiki seaduslikke volitusi ettevõtte huvides tegutsemiseks. Samuti on juhatuse liikmel õigus tagasi astuda ametist (vastavalt seaduses sätestatud korrale) juhul, kui ta ei soovi või ei saa oma ülesandeid jätkata – tagasiastumisest peab ta mõistliku aja ette teatama ning soovitatavalt tegema seda kirjalikult pädevale organile (OÜ puhul osanikele). Kui juhatuse liige on ühtlasi osanik, on tal lisaks juhatuse õigustele ka osaniku õigused (näiteks hääletada üldkoosolekul, saada dividende jne), kuid need tulenevad juba osaniku staatusest, mitte juhatuse liikme rollist.
Juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine
Juhatuse liikmete nimetamine: Osaühingus valivad ja nimetavad juhatuse liikmed ametisse osanikud. Tavaliselt toimub see osanike üldkoosoleku otsusega või, kui osaühingul on ainult üks osanik, siis selle ainuosaniku kirjaliku otsusega. Kui osaühingul on põhikirjaga ette nähtud nõukogu (mis on OÜ puhul vabatahtlik organ – enamikul väikestel OÜdel nõukogu ei ole, kuid suuremates või erijuhtudel võib olla), siis võib põhikirjas olla sätestatud, et juhatuse liikmed valib nõukogu. Kui nõukogu on moodustatud ja tal on vastav pädevus, tuleb juhatuse valimisel lähtuda nõukogu otsusest. Üldjuhul aga kehtib OÜ-de puhul, et juhatuse liikme määrab osanike koosolek.
Kui juhatuse liige on valitud, kantakse tema andmed (nimi, isikukood/sünniaeg, elukohariik jm) äriregistrisse. Tähele tuleb panna, et äriregistri kanne on informatiivne – juhatuse liikme volitused algavad tegelikult osanike otsuses märgitud ajast, mitte registrikande tegemisest. Sama kehtib ka tagasi kutsumise kohta. Seega võib juhtuda, et registris pole muudatus veel kajastunud, kuid uus juhatuse liige juba tegutseb ja endise liikme volitused on lõppenud (kui osanikud on nii otsustanud). Registrikannet tuleb siiski viivitamata ajakohastada, sest registris avaldatud teave peab vastama tegelikkusele ning registripidaja võib muidu trahvida või teha ettekirjutusi.
Ametiaeg
Osaühingu juhatuse liikme ametiaja pikkus võib olla määramata (tähtajatu) või tähtajaline, olenevalt põhikirja sätetest. Paljudes väikestes OÜdes ei sätestata põhikirjas konkreetset ametiaega, seega on juhatuse liige ametis tähtajatult kuni tagasiastumise või tagasikutsumiseni. Kui põhikiri näeb ette näiteks 3-aastase ametiaja, tuleb vastav tähtaeg registreerida ning selle möödudes peavad osanikud kas juhatuse liikme uuesti valima või valima uue isiku juhatusse.
Tagasiastumine
Juhatuse liige võib omal soovil ametist tagasi astuda. Praktikas peaks juhatuse liige esitama tagasiastumisavalduse osanikele (või nõukogule, kui see on olemas). Seadus näeb ette, et juhatuse liikme tagasiastumise avaldus tuleb esitada organile, kes ta valis. OÜ puhul, kus valiku teevad osanikud, tähendab see, et kui OÜl pole nõukogu, tuleb avaldus esitada osanike üldkoosolekule. Tagasiastumine jõustub avalduses märgitud ajast (või avalduse esitamise hetkest, kui pole tähtaega märgitud).
Oluline on, et kui tagasiastumise järel jääb osaühingul juhatuses vähem liikmeid, kui seadus või põhikiri nõuab (näiteks üldse mitte ühtegi), peavad osanikud viivitamata uue juhatuse liikme määrama. Juhatuse liikme tagasiastumine ei vabasta teda vastutusest nende tegude eest, mis ta juhatuse liikmena ametis olles tegi, kuid alates tagasiastumisest ta enam uusi kohustusi juurde ei võta.
Tagasikutsumine
Osanikel on õigus juhatuse liige igal ajal tagasi kutsuda, olenemata põhjusest. See on osaühingu organite hierarhia loomulik osa – omanikud võivad otsustada juhtorganite koosseisu üle. Tagasikutsumiseks peab olema osanike otsus (enamasti lihtenamusega vastu võetud, kui põhikiri ei nõua suuremat häälteenamust). Tagasikutsumise otsuses võib osanike koosolek ka kohe valida uue juhatuse liikme vabanevale kohale. Tagasikutsumise hetkest lõpevad endise juhatuse liikme volitused (jällegi – registrikandes muudatuse tegemine on formaalsus, tegelik lõppemine tuleneb otsusest). Kui tagasikutsutud juhatuse liige oli OÜga sõlminud eraldi juhatuse liikme lepingu või teenuslepingu, tuleb lahkumisega seoses hinnata ka lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi (näiteks kas on ette nähtud etteteatamistähtaeg, hüvitised vms).
Kui juhatuse liige langeb ootamatult ära (näiteks sureb või muutub teovõimetuks), peavad osanikud esimesel võimalusel nimetama uue juhatuse liikme. Osaühing ei tohi jääda tegutsema ilma seadusjärgse esindusõiguseta isikuta. Kui ettevõttel ajutiselt juhatuse liiget pole, võivad osanikud teatud tingimustel ise tegutseda mõne toimingu tegemisel (näiteks värske seadusemuudatus sätestas, et kui OÜ-l pole juhatuse liikmeid, lasub majandusaasta aruande esitamise kohustus enamusosanikel). Sellised olukorrad on siiski erandlikud – igapäevases äritegevuses on toimiva juhatuse olemasolu hädavajalik.
Juhatuse liikmete vastutus
Juhatuse liikmeks olemine tähendab lisaks õigustele ka märkimisväärset vastutust. Vastutust võib vaadelda kolmes plaanis: tsiviilõiguslik vastutus (ettevõtte ja osanike ning võlausaldajate ees kahju tekitamise korral), avalik-õiguslik vastutus (nt riigi ees maksuvõlgade osas) ning kriminaalõiguslik vastutus (kui juhatuse liige paneb toime seaduserikkumise, mis kvalifitseerub kuriteoks või väärteoks). Alljärgnevalt selgitame neid lähemalt.
Tsiviilvastutus ja kahju hüvitamine
Tsiviilõiguslikus korras vastutab juhatuse liige oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Äriseadustik sätestab, et kui juhatuse liige on süüliselt (tahtlikult või hooletuse tõttu) rikkunud oma kohustusi ja tekitanud sellega äriühingule kahju, võib äriühing esitada tema vastu kahju hüvitamise nõude. Selline nõue tuleb esitada 5 aasta jooksul kahju tekitamisest. Näiteks kui juhatuse liige jättis olulise kohustuse täitmata või tegi otsuse, mis ilmselgelt kahjustas ettevõtet (ja ületas tavapärase äririski piire), saab osaühing temalt nõuda tekkinud kahju korvamist. Hüvitatud kahju kuulub äriühingule, mitte otse osanikele – eesmärk on panna ettevõtte juht vastutama firma ees.
Oluline on märkida, et juhatuse liiget ei saa vastutusele võtta pelgalt ettevõtte majandusraskuste või ärilise ebaedu eest, kui ta on tegutsenud heas usus ja hoolsusega. Ettevõtluses on alati risk ebaõnnestuda, kuid juhatuse liige vastutab üksnes siis, kui ta on eiranud oma kohustusi või tegutsenud ettevõtte huve kahjustaval viisil. Samuti ei vastuta juhatuse liige reeglina isiklikult osaühingu lepinguliste kohustuste täitmise eest – osaühing on piiratud vastutusega juriidiline isik ning vastutab oma varaga. Juhatuse liikme isiklik vastutus tekib erandjuhtudel, eelkõige siis, kui ta on omas süüs ettevõttele või selle võlausaldajatele kahju tekitanud.
Võlausaldajate kaitse ja erijuhtumid
On olukordi, kus ka ettevõtte võlausaldajad võivad nõuda kahju hüvitamist otse juhatuse liikmelt. Kuigi üldjuhul peavad võlausaldajad oma nõuded suunama äriühingu vastu, võib teatud juhtudel tekkida juhatuse liikme vastu deliktiline nõue (ehk nõue kahju tekitamise eest väljaspool lepingulist suhet). Näiteks kui juhatuse liige rikkus kohustust esitada pankrotiavaldus ning selle viivituse tõttu vähenes võlausaldajate võimalus oma nõudeid rahuldada, võib iga võlausaldaja eraldi proovida nõuda juhatuse liikmelt tekkinud kahju hüvitamist. Sellised nõuded ei ole lihtsad ja nende rahuldamine sõltub konkreetsest olukorrast ning tõendamisest, kuid seadus ei välista võlausaldajate otsenõudeid. Samuti on maksuvõlgade puhul maksuhalduril õigus teha vastutusotsus, nagu eelpool mainitud – see on avalik-õiguslik nõue, mille raames maksuamet võib panna juhatuse liikmele kohustuse tasuda ettevõtte maksuvõlg (kui on tuvastatud juhatuse liikme süülisus maksuvõla tekkimisel).
Kriminaal- ja väärteovastutus
Juhatuse liige võib teatud juhtudel vastutada ka kriminaalkorras. See tähendab, et kui juhatuse liige paneb oma tegevuses toime mõne süüteo, võib talle järgneda karistus vastavalt karistusseadustikule. Näiteid: kui juhatuse liige esitab teadlikult valeandmeid (nt võltsib raamatupidamisdokumente), kasutab ettevõtte vara omakasupüüdlikult ära või teeb muid pettusi, võib see vastata kuriteo koosseisule (näiteks kelmus, omastamine, maksupettus). Samuti on karistatav tahtlik maksejõuetuse põhjustamine (kui juhatuse liige viib ettevõtte vara välja eesmärgiga jätta võlausaldajad rahata) ning mitmed maksualased süüteod. Kriminaalvastutuse eelduseks on alati see, et juhatuse liikme tegu vastab mõne kehtiva seadusesätte süüteokoosseisule. Ehk teisisõnu – juhatuse liige ei vastuta kriminaalkorras pelgalt halva juhtimise eest, küll aga juhul, kui tema tegevus on käsitatav seaduserikkumisena (kuriteona või väärteona). Kui tuvastatakse, et juhatuse liige on näiteks maksudest kõrvale hoidunud tahtlikult, võib lisaks maksuvõla sissenõudmisele järgneda talle ka kriminaalkaristus maksukuriteo eest. Tasub mainida, et teatavatel juhtudel võib vastutusele võtta nii ettevõtte (juriidilise isikuna) kui ka juhatuse liikme füüsilise isikuna paralleelselt – näiteks rahapesu või konkurentsikuritegude puhul võib süüdistuse saada ettevõte tervikuna ning eraldi ka seda juhtinud isikud.
Vastutusest vabanemine
Juhatuse liige saab oma vastutust vähendada või vältida peamiselt sellega, et ta täidab oma kohustusi korrektselt ja tegutseb heas usus. Kui tekib vaidlus või nõue juhatuse liikme vastu, peab juhatuse liige suutma tõendada, et ta on käitunud nagu korralik ettevõtja – kogunud piisavalt infot enne otsuste tegemist, vältinud huvide konflikti, järginud seadust ja osanike juhiseid. Näiteks maksuvastutuse otsust vältimaks peab juhatuse liige suutma näidata, et ta ei hoidnud tahtlikult makse tasumata, vaid tegi kõik mõistlikult võimaliku olukorra lahendamiseks. Samuti, kui juhatuse liiget süüdistatakse kahju tekitamises äriühingule, võib ta enda kaitseks tuua, et otsus või tegu, mis kahju põhjustas, oli tehtud ettevõtte huvides ning tollaste teadmiste põhjal mõistlik – alati hinnatakse konkreetseid asjaolusid. Üks oluline aspekt on ka osaluse puudumine otsuse tegemisel: kui osaühingul on mitu juhatuse liiget ja üks neist jäi otsuse tegemisel eriarvamusele või ei osalenud selles, võib ta püüda end vastutusest distantseerida, ent juhatuse ühise vastutuse tõttu see alati ei õnnestu. Seetõttu on juhatuse liikmetel mõistlik dokumenteerida oma eriarvamused protokollidesse, kui nad ei nõustu mõne riskantse otsusega.
Kokkuvõttes peab juhatuse liige arvestama, et temalt oodatakse ettevõtte juhtimisel hoolsust, ausust ja seaduskuulekust. Juhul kui need standardid on täidetud, on ka tema isiklik vastutus piiritletud. Kui aga juhatuse liige neid printsiipe rikub, võib tal tekkida isiklik varaline vastutus või isegi õiguslik vastutus riigi ees.
Olulisemad seadusemuudatused 2024–2025 juhatuse liikmete aspektist
Viimastel aastatel on Eesti äriõiguses toimunud mitmeid muudatusi, mis mõjutavad osaühingute juhatuse liikmete rolli või kohustusi. Toome esile olulisemad uuendused, millega peaks kursis olema:
- Äriõiguse reform 2023: 1. veebruaril 2023 jõustus uus äriregistri seadus ja sellega seotud äriseadustiku muudatused, mis tõid kaasa laiaulatusliku äriõiguse reformi. Juhatuse liikmete seisukohast olulised punktid olid:
- Kaotati ära osaühingu miinimumkapitali 2500 € nõue, mis tähendab, et OÜ saab asutada ka väiksema (kasvõi 1-sendise) kapitaliga. Kuigi see muudatus puudutab otseselt osanikke, on juhatusele oluline teada, et varasemaid netovara nõudeid korrigeeriti – enam ei pea netovara olema vähemalt 2500 €, küll aga peab see endiselt olema vähemalt pool registreeritud osakapitalist. See muudatus annab alustavatele ettevõtjatele paindlikkust, kuid juhatus peab jätkuvalt jälgima, et omakapital ei langeks alla seaduses ettenähtud piiri (50% osakapitalist), vastasel juhul tuleb tegutseda (vt eelmine peatükk netovara kohta). Samuti sätestati pankrotiseaduses, et kui osakapital on alla 2500 €, võib ajutine haldur pankroti korral nõuda osanikelt teatud tingimustel kuni 2500 € ulatuses kulude hüvitamist – seegi kaudselt mõjutab juhatuse vastutust, kuna motiveerib kapitali adekvaatselt hindama ja osanikel teatud miinimumriskiga arvestama.
- Täpsustati kontsernireegleid ehk olukordi, kus OÜ kuulub kontserni (gruppi). Äriseadustikku lisati säte, mis reguleerib juhatuse liikme vastutust kontsernisuhte korral. Lühidalt öeldes võimaldab see emaettevõtja huvide arvestamist teatud tingimustel – juhatuse liige võib grupi huvides teha otsuse, mis pole üksiku tütarettevõtte seisukohast lühiajaliselt optimaalne, kuid ei tohi sellega ühingut kahjustada ega seadust rikkuda. Samuti eeldab see, et kontsernisisene kahju hüvitatakse hiljem või on osanikud sellise grupi-põhise otsusega nõus. See muudatus annab juhatuse liikmetele mõnevõrra selgust, kuidas käituda grupi ettevõttes, kuid seab ka tingimused, et grupihuvid ei tohi tulla võlausaldajate või vähemusosanike arvel.
- Majandusaasta aruannete järelevalve tugevdamine (2023): Seadusemuudatused muutsid aruande esitamise tähtaegade eiramise tagajärgi rangemaks. Nagu eelpool mainitud, võib registripidaja nüüd ettevõtte suhteliselt kiiresti (3 kuu möödumisel pärast aruande tähtaega) registrist kustutada, kui aruanne esitamata ning teatud eeldused on täidetud. Uue korraga seoti ka vastutus osanikele: kui juhatus puudub ja aruande esitamise kohustus läheb enamusosanikele, aga nad ei esita aruannet, võib kohus neid osanikke trahvida. Juhatuse liikmetele on sõnum selge – aastaaruande esitamine pole vormiline pisiasi, vaid selle tähtaegsus on kriitiline, sest riik on asunud passiivseid firmasid jõuliselt registrist välja puhastama. 2024. aasta esimese nelja kuuga kustutatigi massiliselt aruandevõlglasi. Seega peab juhatus tagama, et ettevõtte aruandlus on korras, muidu võib firma tegevus loa kaotada.
- Maksuvõlgade eest vastutuse laiendamine (plaanitud 2025): 2025. aastal on oodata muudatust maksukorralduse seaduses, mille kohaselt saab uue juhatuse liikme võtta vastutusele ka varem tekkinud maksuvõla eest, kui ta tahtlikult jätab selle tasumata (olukorras, kus ettevõttel on raha olemas). See on oluline muudatus, mis on suunatud ettevõtete nn võlgade “maha jätmise” vastu – ehk olukorrad, kus ettevõttele määratakse uus juhatuse liige lihtsalt selleks, et vana juhatusest ja võlgadest distanseeruda. Tulevane regulatsioon ütleb selgelt, et ka uus juhatuse liige peab heas usus tegutsema ja olemasolevad võlad tasuma, kui vahendid on olemas; tahtliku maksmata jätmise korral ei saa ta end õigustada sellega, et “võlg tekkis enne minu aega”. See paneb juhatuse liikmetele täiendava hoolsuskohustuse ettevõtte ülevõtmisel – enne juhatusega liitumist tuleb kindlasti uurida firma maksuasjade seisu. Positiivne on, et muudatus eeldab juhatuse liikme tahtlust, seega heas usus tegutsevat ning keerulisse olukorda sattunud juhti see automaatselt ei karista.
Kokkuvõttes on seadusandja viimaste muudatustega rõhutanud läbipaistvust ja distsipliini ettevõtluses. Alustavale ettevõtjale tähendab see, et juhatuse liikmeks olemine nõuab hoolikust nii dokumentide korrashoiul, õigeaegsel aruandlusel kui ka ettevõtte kohustuste täitmisel. Äriühingu juhatuse liige on võtmeisik, kelle otsustest ja tegevusest sõltub ettevõtte edu ning seaduskuulekus. Eesti õiguskeskkond eeldab juhatuse liikmelt ausat ja vastutustundlikku tegutsemist ning pakub vastutasuks selget piirjoont, et korralikult käitudes ei pea juhatuse liige kartma ebamõistlikku isiklikku vastutust. Seega, kui olete astumas Eesti ettevõtte juhatusse, tasub end põhjalikult kurssi viia oma rolli ja kohustustega – informeeritus on parim kaitse võimalike probleemide eest. Teadlik ja kohusetundlik juhatuse liige on eduka ettevõtte nurgakivi.
