Eesti või Küpros rahvusvahelise äri jaoks EL-is

Eesti ja Küprose vahel valimine ei tähenda ainult seda, kus on ettevõtet lihtsam registreerida. Rahvusvaheliste asutajate, investorite, valdusühingute omanike ja piiriüleste ärigruppide jaoks on olulisem praktiline küsimus: milline ELi jurisdiktsioon sobib paremini sellega, kuidas teie ettevõte teenib tulu, reinvesteerib kasumit, jaotab dividende, haldab majanduslikku sisu ning tegutseb rahvusvaheliselt?

Nii Eesti kui ka Küpros on Euroopa Liidu liikmesriigid. Mõlemat saab kasutada rahvusvaheliseks äriks, kuid neid valitakse sageli erinevatel eesmärkidel: Eestit aktiivsete tegutsevate ettevõtete jaoks ning Küprost valdus-, investeerimis- ja dividendikesksete struktuuride jaoks. Eesti on sageli tugevam valik väikese ja digitaalselt juhitava tegevusettevõtte jaoks, eriti siis, kui kasum reinvesteeritakse ettevõtte kasvu. Küprost kaalutakse sageli valdus-, investeerimis-, dividendi- ja rahvusvahelise maksuplaneerimise struktuuride puhul, kus majanduslik sisu ja maksuresidentsus vajavad põhjalikumat analüüsi.

See juhend võrdleb Eestit ja Küprost ELi maksustamise, valdusstruktuuride, ettevõttevormide, kaughalduse ja rahvusvahelise äri vaatenurgast. Tegemist ei ole üldise ettevõtte asutamise juhendiga, vaid praktilise otsustusraamistikuga asutajatele, kes soovivad valida oma tegelikule ärimudelile sobiva ELi jurisdiktsiooni.

Eestit ja Küprost ei tohiks võrrelda ainult pealkirjades esitatud maksumäärade järgi. Nende süsteemid on üles ehitatud erinevale äriloogikale.

Eesti on tuntud digitaalse halduse, e-residentsuse, tõhusa ettevõtte juhtimise ja ettevõtte tulumaksu mudeli poolest, kus maksukohustus tekib üldjuhul kasumi jaotamisel. See võib olla eriti kasulik ettevõtetele, kes soovivad hoida kasumit ettevõttes ja reinvesteerida selle kasvu, tarkvaraarendusse, värbamisse, turundusse või rahvusvahelisse laienemisse.

Küprost on seevastu traditsiooniliselt seostatud valdusstruktuuride, investeeringute planeerimise, dividendivoogude ja rahvusvahelise maksustruktureerimisega. Selle süsteem sarnaneb rohkem tavapärasele ettevõtte tulumaksu mudelile, kus ettevõtte kasum kuulub üldjuhul ettevõtte tulumaksuga maksustamisele.

See erinevus on oluline. Eesti on tavaliselt atraktiivsem siis, kui ettevõte plaanib aktiivselt tegutseda, esitada klientidele arveid, hallata teenuseid ja reinvesteerida teenitud kasumit. Küpros võib olla asjakohasem siis, kui peamine eesmärk on hoida osalusi, saada dividende, hallata investeeringuid või struktureerida grupi tulu.

Asutajad, kes võrdlevad mitut Euroopa jurisdiktsiooni, võivad seda Eesti ja Küprose võrdlust lugeda koos laiema juhendiga teemal parim koht ettevõtte asutamiseks.

Allolev tabel annab praktilise ülevaate sellest, kuidas Eesti ja Küpros erinevad rahvusvaheliste ettevõtjate, valdusstruktuuride ja ELi äriplaneerimise jaoks.

Praktiline erinevus on selge: Eestit valitakse sageli rahvusvahelise äri juhtimiseks ja kasvatamiseks, samal ajal kui Küprost valitakse sageli omandi, investeeringute ja dividendivoogude struktureerimiseks.

Maksud on üks peamisi põhjuseid, miks asutajad Eestit ja Küprost võrdlevad. Siiski ei tohiks võrdlust taandada lihtsale protsendile. Tegelik küsimus on selles, kuidas ja millal ettevõtet maksustatakse, kas kasum jaotatakse või reinvesteeritakse ning millist rolli ettevõte laiemas äristruktuuris täidab.

Eesti ei ole maksuvaba jurisdiktsioon. Selle eelis ei seisne maksude puudumises, vaid maksustamise ajastuses.

Eestis tekib ettevõtte tulumaksu kohustus üldjuhul siis, kui kasum jaotatakse, näiteks dividendidena. See mudel võib olla eriti atraktiivne ettevõtetele, kes soovivad kasumit reinvesteerida tootearendusse, värbamisse, tehnoloogiasse, turundusse või rahvusvahelisse laienemisse.

Seetõttu kirjeldatakse Eestit sageli edasilükatud ettevõtte tulumaksu mudeliga riigina: keskne küsimus ei ole selles, kas maks eksisteerib, vaid selles, millal ettevõtte kasumit maksustatakse. Kui ettevõte teenib kasumit, kuid ei jaota seda, võib Eesti mudel pakkuda pikaajalise äri ülesehitamiseks rohkem paindlikkust.

See muudab Eesti eriti huvitavaks aktiivsetele tegevusettevõtetele, SaaS-ettevõtetele, IT-ettevõtetele, konsultatsioonifirmadele ja veebipõhiste teenuste pakkujatele. Eestit kaaluvad sageli asutajad, kes soovivad praktilist ELi baasi tegevusettevõttele, mitte passiivset struktuuri, mis on loodud üksnes maksupõhjustel.

Küpros kasutab tavapärasemat ettevõtte tulumaksu mudelit. Ettevõtte kasum kuulub üldjuhul ettevõtte tulumaksuga maksustamisele. See ei tähenda, et Küpros oleks oma asjakohasuse kaotanud. Küpros võib endiselt olla atraktiivne rahvusvaheliste struktuuride jaoks, eriti siis, kui olulised on dividenditulu, kapitalikasumi käsitlus, topeltmaksustamise vältimise lepingutele ligipääs, finantseerimine, intellektuaalomand või grupi struktureerimine.

Küprost ei tohiks siiski valida ainult pealkirjades esitatud maksumäära tõttu. Rahvusvahelises äris sõltub tegelik tulemus ettevõtte tulu liigist, osanikest, juhtimisest ja kontrollist, majanduslikust sisust, maksuresidentsusest ning kuritarvituste vastastest reeglitest.

Küprosel on pikaajaline maine valdus- ja investeerimisstruktuuride jurisdiktsioonina. Seda kaalutakse sageli siis, kui ettevõtte eesmärk on hoida osalusi tütarettevõtetes, saada dividende, hallata investeerimistulu või tegutseda rahvusvahelise grupi emaettevõttena.

Sellistel juhtudel võib Küpros pakkuda rahvusvahelistele maksunõustajatele, pankadele ja äriteenuste pakkujatele tuttavat õigus- ja maksukeskkonda. See võib olla oluline siis, kui struktuur hõlmab mitut riiki, mitut osanikku, dividendivoogusid, finantseerimiskokkuleppeid või tulevast varade müüki.

Küprose valdusühingut ei tohiks siiski käsitleda lihtsa “madala maksumääraga ettevõttena”. Kaasaegses ELi ja rahvusvahelises maksupraktikas loeb majanduslik sisu. Pangad, maksuametid ja vastaspooled võivad kontrollida juhtimist ja kontrolli, juhatuse otsuseid, tegelikku tegevust, kohalikku haldust, tegelikku kasusaajat, vahendite päritolu ning ärilist eesmärki.

Teisisõnu võib Küpros olla tugev valik valdusstruktuuride jaoks, kuid ainult siis, kui struktuur on nõuetekohaselt planeeritud, dokumenteeritud ja põhjendatud.

Eesti sobib sageli paremini siis, kui ettevõte ei ole peamiselt valdusvahend, vaid aktiivne tegevusettevõte.

See hõlmab ettevõtteid, mis osutavad teenuseid, müüvad tarkvara, haldavad veebiplatvorme, esitavad arveid rahvusvahelistele klientidele, reinvesteerivad kasumit ja vajavad lihtsat ELi ettevõtet, mida saab hallata kaugelt. Selliste ettevõtete jaoks võivad Eesti digitaalne haldus ja reinvesteerimist soosiv maksusüsteem olla praktilisemad kui struktuur, mis on loodud peamiselt dividendide planeerimiseks.

Asutajatele, kes vajavad digitaalselt hallatavat ELi tegevusettevõtet, võib ettevõtte asutamine Eestis olla praktiline tee kompaktse Euroopa äristruktuuri loomiseks.

Eesti võib olla eriti asjakohane järgmistele ettevõtetele:

Eesti ei pruugi olla õige valik iga valdus- või investeerimisstruktuuri jaoks. Kuid aktiivse ELi ettevõtte puhul, mis vajab korrektset haldust, digitaalset juhtimist ja paindlikkust jaotamata kasumi kasutamisel, on Eesti sageli praktilisem kui Küpros.

Rahvusvaheliste asutajate jaoks on Eestis kõige levinum ettevõttevorm osaühing ehk OÜ. Küprosel on eraõigusliku rahvusvahelise äri jaoks enim kasutatav struktuur osadega piiratud vastutusega eraühing, mida tavaliselt nimetatakse Cyprus Ltd-ks.

Mõlemad vormid pakuvad piiratud vastutust ja neid saab kasutada rahvusvaheliseks äriks. Tavaliselt valitakse neid siiski erinevatel põhjustel. Eesti OÜ-d eelistatakse sageli aktiivsete digiettevõtete, konsultatsiooni, SaaS-i, veebiteenuste ja kaugjuhitava ELi tegevuse jaoks. Küprose Ltd-d kasutatakse sageli valdus-, investeerimis-, kaubandus- ja grupistruktureerimise eesmärkidel.

Eesti OÜ sobib tavaliselt paremini siis, kui ettevõte osutab aktiivselt teenuseid, esitab klientidele arveid, juhib tegevust veebis ja reinvesteerib kasumit. See on praktiline vorm asutajatele, kes vajavad tõhusa halduse ja selge tegevuseesmärgiga ELi ettevõtet.

Küprose Ltd võib sobida paremini siis, kui ettevõte on osa laiemast rahvusvahelisest struktuurist, hoiab osalusi teistes ettevõtetes, saab dividende, haldab investeeringuid või vajab maksulepingute analüüsi. Sellistel juhtudel on majanduslik sisu, juhtimine ja kontroll eriti olulised.

Praktiline erinevus on lihtne: Eesti OÜ valitakse sageli äritegevuse juhtimiseks, samal ajal kui Küprose Ltd valitakse sageli omandi, investeeringute või grupi tulu struktureerimiseks.

Kaugomand on võimalik nii Eestis kui ka Küprosel, kuid kaugomand ei tähenda, et majanduslikku sisu võiks eirata.

Eesti puhul muudab digitaalne keskkond ettevõtte haldamise lihtsamaks. Paljusid otsuseid, aruandeid ja äriühingu toiminguid saab teha elektrooniliselt. See on üks põhjusi, miks Eesti on populaarne mitteresidendist asutajate ja rahvusvaheliste digiettevõtete seas.

Küprose puhul on kaugomand samuti võimalik, kuid ettevõtte juhtimine ja kontroll on maksuresidentsuse ning rahvusvahelise maksuplaneerimise jaoks eriti tähtsad. Kui Küprose ettevõtet kasutatakse valdus- või maksulepingutel põhinevaks struktureerimiseks, võivad määravaks saada küsimused, kus juhatuse liikmed otsuseid teevad, kus toimuvad juhatuse koosolekud, kus toimub tegelik juhtimine ja kas ettevõttel on piisav kohalik majanduslik sisu.

Mõlemas jurisdiktsioonis võivad pangad ja makseasutused hinnata ka järgmist:

Seetõttu ei tohiks jurisdiktsiooni valida ainult paberil. Ettevõte peab sobima tegeliku ärimudeli, juhtimisstruktuuri, vastavusprofiili ja pikaajalise ärilise eesmärgiga.

Sellele, kas Eesti või Küpros on parem, ei ole universaalset vastust. Õige jurisdiktsioon sõltub ettevõtte funktsioonist. Ettevõte, mis müüb aktiivselt teenuseid, võib vajada teistsugust ülesehitust kui ettevõte, mis hoiab osalusi, saab dividende või haldab investeerimistulu.

SaaS-i, konsultatsiooni, tarkvaraarenduse, veebibüroode ja digiteenuste jaoks on Eesti sageli tugevam valik. Need ettevõtted vajavad tavaliselt tõhusat ELi ettevõtet, kaughaldust, lihtsat äriühingu juhtimist ja võimalust kasumit reinvesteerida.

Küprost saab samuti kasutada teenuseäride jaoks, kuid see võib olla vähem loomulik valik, kui asutaja peamine vajadus on tegevuse lihtsus, mitte valdus- või maksuplaneerimise struktuur.

Valdusühingute, dividendivoogude ja investeerimisstruktuuride jaoks võib Küpros sobida paremini. Küprosel on rahvusvahelises struktureerimises pikk ajalugu ning see võib olla tuttav maksunõustajatele, investoritele ja piiriülestele äriühingute gruppidele.

Otsus peaks siiski alati põhinema nõuetekohasel maksunõustamisel. Valdusstruktuurid on väga tundlikud maksuresidentsuse, kuritarvituste vastaste reeglite, tegeliku kasusaaja, majandusliku sisu ja teiste kaasatud riikide maksureeglite suhtes.

E-kaubanduse puhul sõltub vastus ärimudelist. Kui ettevõte müüb digiteenuseid, haldab kaugmeeskonda ja reinvesteerib kasumit, võib Eesti olla atraktiivne. Kui struktuur hõlmab ladusid, kohalikke töötajaid, füüsilisi kaupu, piirkondlikku jaotust või keerukaid maksuvooge, võib analüüs olla teistsugune.

Asutajad, kes võrdlevad mitut võimalust Euroopa turule sisenemiseks, võivad leida kasulikku lisateavet ka laiemast juhendist teemal parim riik ettevõtte alustamiseks.

Rahvusvahelises grupis võivad Eesti ja Küpros täita isegi erinevaid rolle. Küprost võib kaaluda valdus- või investeeringute planeerimise jaoks, samal ajal kui Eesti võib sobida paremini tegevusettevõtteks, tarkvaraüksuseks, teenusepakkujaks või kaugjuhitavaks ELi äribaasiks.

Õige vastus sõltub sellest, kas ettevõtte peamine funktsioon on tegutseda, hoida osalusi, investeerida, jaotada tulu või reinvesteerida.

Praktiline viis Eesti ja Küprose võrdlemiseks on vaadata ettevõtte tegelikku rolli. Kas ettevõte peab juhtima äritegevust, esitama klientidele arveid ja reinvesteerima kasumit? Või peab see hoidma osalusi, saama dividende ja toetama laiemat grupistruktuuri?

Peamine erinevus seisneb selles, et Eesti on tavaliselt rohkem tegevusele suunatud, samal ajal kui Küpros on sageli rohkem struktuurile suunatud. Eestit valitakse sageli äri juhtimiseks. Küprost valitakse sageli omandi, investeeringute ja tuluvoogude struktureerimiseks.

Ettevõtjatele, kes võrdlevad ELi jurisdiktsioone laiemalt, võib eraldi ülevaade teemal ettevõtte asutamine Euroopas aidata selgitada, milline riik sobib tegeliku ärimudeliga.

Asutajad võrdlevad Eestit ja Küprost sageli ainult maksumäärade põhjal. See võib viia valede järeldusteni. Olulisem küsimus on see, kuidas ettevõte tegelikult tegutsema hakkab, kus toimub juhtimine, kuidas kasumit kasutatakse ning kas struktuuri saab toetada tegeliku majandusliku sisu ja dokumentatsiooniga.

Madal või atraktiivne maksumäär ei muuda jurisdiktsiooni automaatselt paremaks. Rahvusvahelise äri puhul võivad maksustamise ajastus, maksuresidentsus, majanduslik sisu, pangandus, käibemaks, dividendivood ja asutaja residentsus olla olulisemad kui pealkirjades esitatud maksumäär.

Küprose struktuur võib paberil tunduda atraktiivne, kuid ilma nõuetekohase juhtimise, kontrolli ja ärilise loogikata võib see tekitada maksu- ja pangandusriske. See on eriti oluline siis, kui ettevõtet kasutatakse valdus-, dividendi- või maksulepingutel põhinevaks planeerimiseks.

Eesti on tugev aktiivsete tegevusettevõtete ja reinvesteerimise jaoks. See ei pruugi alati olla parim lahendus passiivsetele valdusstruktuuridele, keerukatele investeerimisvoogudele või maksuplaneerimisele, mis sõltub maksulepingutele ligipääsust.

Nii Eesti kui ka Küpros on ELi jurisdiktsioonid, kuid pangandus ei ole kummaski riigis automaatne. Pangad ja makseasutused hindavad endiselt ettevõtte tegelikku tegevust, omanikke, kliente, riike, tehinguid ja vastavusprofiili.

Eesti on tavaliselt tugevam valik aktiivsetele rahvusvahelistele ettevõtetele, kes vajavad digitaalset haldust, tegevuse lihtsust ja võimalust kasumit reinvesteerida. See sobib eriti hästi SaaS-ettevõtetele, konsultantidele, veebibüroodele, IT-ettevõtetele ja teenusepakkujatele, kes soovivad usaldusväärset ELi ettevõtet ilma liiga keerukat struktuuri ehitamata.

Küpros võib sobida paremini valdusühingutele, investeerimisstruktuuridele, dividendivoogudele ja rahvusvahelisele maksuplaneerimisele. Tavaliselt nõuab see siiski põhjalikumat professionaalset analüüsi, suuremat tähelepanu majanduslikule sisule ning hoolikat ülevaadet maksuresidentsusest, juhtimise ja kontrolli reeglitest ning kuritarvituste vastastest nõuetest.

Lihtsustatult öeldes on Eesti tavaliselt parem ELi tegevusettevõtte juhtimiseks ja kasumi reinvesteerimiseks, samal ajal kui Küpros on tavaliselt asjakohasem valdus-, dividendi- ja investeeringute planeerimiseks.

Paljude asutajate jaoks ei ole küsimus “Millises riigis on madalaim maks?”, vaid “Milline jurisdiktsioon sobib ettevõtte tegeliku funktsiooniga?”

Kui ettevõte hakkab aktiivselt tegutsema, klientidele arveid esitama ja kasumit reinvesteerima, võib Eesti olla praktilisem valik. Kui ettevõte hakkab peamiselt hoidma osalusi, saama dividende või olema osa suuremast grupistruktuurist, võib Küpros väärida põhjalikumat analüüsi.

Eesti Firma aitab rahvusvahelistel asutajatel hinnata, kas Eesti on nende ärimudeli, omandistruktuuri ja pikaajaliste plaanide jaoks õige jurisdiktsioon. Meie meeskond toetab ettevõtjaid, kes vajavad praktilist ELi ettevõtet digitaalse äri, konsultatsiooni, SaaS-i, rahvusvaheliste teenuste ja piiriüleste tegevuste jaoks.

Kui teie eesmärk on registreerida ettevõte Eestis, saame aidata praktilise asutamisprotsessi ja sellega seotud äriühingu tugiteenustega.

Selle asemel et valida jurisdiktsioon ainult pealkirjades esitatud maksumäärade põhjal, on parem hinnata, kuidas ettevõte tegelikult tegutseb, tulu teenib, kasumit säilitab, dividende jaotab ning vastab panganduse, maksude ja majandusliku sisu ootustele. Just siin muutub Eesti ja Küprose praktiline võrdlus eriti väärtuslikuks.

KKK | Korduma kippuvad küsimused

Allpool on vastused sagedamini esitatavatele küsimustele ettevõtte asutamise, juhtimise ja tegutsemise kohta, tuginedes meie spetsialistidele esitatud tüüpilistele päringutele.

Märkus: Käesolev teave on esitatud üksnes üldiseks informatsiooniks ega kujuta endast õigus-, maksu- ega finantsnõustamist. Nõuded ja protseduurid võivad erineda sõltuvalt jurisdiktsioonist, ärimudelist ja konkreetsetest asjaoludest.