Eesti ettevõtte tulumaks: maksad alles kasumi jaotamisel

Eesti ainulaadne maksusüsteem: 0% tulumaks säilitatud kasumilt ettevõtte kasvu toetamiseks!

Eestis kehtib reinvesteeritud kasumile 0% tulumaks, mis soodustab investeeringuid, innovatsiooni ja läbipaistvust ettevõtluses.

Eesti on loonud ühe maailma kõige ettevõtjaõbralikumaid ärikeskkondi. Selle asemel, et maksustada iga-aastast kasumit ettevõtte tulumaksuga, kohaldab riik 0% maksu seni, kuni kasum jäetakse ettevõttesse.

Kasum jääb ettevõttesse kuni dividendide maksmiseni

Eestis ei maksa ettevõtted tulumaksu jaotamata või reinvesteeritud kasumilt. Maks rakendub alles siis, kui kasum jaotatakse dividendideks. See lähenemine võimaldab ettevõtetel suunata kasumit tegevusse, töötajate palkamisse või arendustegevusse ilma iga-aastase maksukuluta.

Käesolev artikkel selgitab Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemi peamisi tunnuseid, toob esile selle eelised ettevõtlusele ning võrdleb seda traditsiooniliste mudelitega Euroopas. Tuginedes meie kogemusele ettevõtte asutamisel Eestis, anname praktilist teavet ettevõtjatele ja välisettevõtjatele.


Kuidas Eesti ettevõtte tulumaksusüsteem toimib

Eestis kehtib edasilükatud ettevõtte tulumaksusüsteem, mis tähendab, et ettevõtted maksavad 0% maksu kasumilt, mis jäetakse ettevõttesse või reinvesteeritakse. Kogu jaotamata ettevõtte kasum on maksuvaba – see hõlmab nii aktiivset tulu (näiteks ärikasum) kui ka passiivset tulu (intressid, litsentsitasud, kapitalikasum), mida ettevõte teenib. Kasumi maksustamine lükatakse lihtsalt edasi kuni selle väljamaksmiseni aktsionäridele või omanikele.

Maksustamine rakendub ainult kasumi jaotamisel

Jaotamise hetkel (näiteks kui dividendid kuulutatakse välja) rakendub ettevõtte tulumaks. 2025. aasta seisuga kehtib Eestis jaotatud kasumile 22% ettevõtte tulumaks, mis arvutatakse kui 22/78 netojaotusest (umbes võrdne 20%-lise maksuga brutosummalt). Näiteks: kui Eesti ettevõttel on 100 € kasumit ja ettevõte otsustab selle jaotada, tuleb maksta umbes 22 € ettevõtte tulumaksu ning dividendideks jagatakse 78 €. Kuni selle väljamaksmise hetkeni ei maksa ettevõte aga oma kasumilt üldse maksu.

Jaotamata kasumilt maksu ei maksta

Eestis käsitletakse seda dividendimaksu ettevõtte tulumaksuna, mitte kinnipeetava maksuna, seega maksulepingud seda ei vähenda. Tähelepanuväärne on, et kui ettevõte oma kasumit kunagi ei jaota, siis ei teki tal neilt tuludelt Eestis ka ettevõtte tulumaksu kohustust. Praktikas ei ole kohustust esitada iga-aastast ettevõtte tuludeklaratsiooni, kui kasumit pole jaotatud, sest kasumilt määratakse maks alles selle jaotamise või muude maksustatavate kulutuste tegemise hetkel.

See süsteem kehtib kõigile Eesti residendist ettevõtetele (sealhulgas neile, mis kuuluvad välisinvestoritele) ning Eestis registreeritud välisettevõtete püsivatele tegevuskohtadele – tegemist on Eestis tavapärase ettevõtete maksustamise süsteemiga, mitte eraldi soodustusskeemiga. Esmapilgul võib selline mudel tunduda sarnanevat maksuparadiisile, kuid Eesti maksurežiim on täielikult läbipaistev, kooskõlas ELi seadustega ning kehtib võrdselt kõigile, mitte erirežiimina.


Eesti EL-is: ettevõtete tulumaksumäärade võrdlus

Konteksti loomiseks on allpool toodud tabel, mis näitab Eesti ettevõtte jaotamata kasumilt võetavat maksu kõrvuti teiste ELi riikide ettevõtte tulumaksumääradega. Loetelu ulatub ELi kõrgeimatest ametlikest ettevõtte tulumaksumääradest madalaimateni, illustreerides, kuidas Eesti paistab silma sellega, et reinvesteeritud kasumile kehtib sisuliselt 0% maks.

ELi 10 soodsaimat ettevõtte maksukeskkonda

Ettevõtte tulumaksumäärad valitud ELi riikides. Eesti paistab silma sellega, et jaotamata kasumile kehtib 0%-line määr.

#RiikEttevõtte tulumaksumäär / Erikord
1 Eesti0% jaotamata kasumilt, 14–20% jaotatud kasumilt
2 MaltaEfektiivselt ~5% (6/7 maksutagastussüsteemi tõttu)
3 Ungari9%
4 Bulgaaria10%
5 Horvaatia10% väikeettevõtetele (üldine määr 18%)
6 Küpros12,5%
7 Iirimaa12,5% äritegevuse tulule
8 Tšehhi~12% vähendatud määr (üldine määr 21%)
9 Slovakkia15% väikeettevõtetele (üldine määr 21%)
10 Leedu15%

ELi madalaimate tavapäraste määrade hulka kuuluvad Ungari (9%) ja Bulgaaria (10%), mis teeb neist väga atraktiivsed sihtkohad ettevõtetele, kes otsivad lihtsat ja ühetaolist maksustamist. Horvaatia pakub samuti väikeettevõtetele alandatud 10%-list määra, samas kui suuremate firmade puhul on see 18%. Küpros ja Iirimaa kohaldavad 12,5%-list ettevõtte tulumaksu; Iirimaal kehtib see määr igal aastal kogu äritegevuse tulule.

Tšehhi ja Slovakkia rakendavad väikeettevõtetele vähendatud määri (umbes 12–15%), kuid muidu kehtib seal tavapärane 21%-line määr. Leedu hoiab ettevõtte tulumaksumääraks 15%, mis on konkurentsivõimeline, kuid mitte nii madal kui mõnes teises Kesk-Euroopa riigis. Paberil näeb Malta ettevõtte tulumaksumäär kõrge välja – 35%. Tegelikkuses maksavad paljud ettevõtted tänu tagastussüsteemile umbes 5%, muutes selle üheks atraktiivseimaks režiimiks praktikas.

ELis ainulaadne: Eesti laiaulatuslik maksuvabastus jaotamata kasumile

Eesti läheb aga veelgi kaugemale. Siinne süsteem näeb reinvesteeritud kasumile ette 0%-lise ettevõtte tulumaksu. See tähendab, et ettevõtted võivad kogu oma teenitud kasumi jätta äritegevusse – laienemiseks, töötajate palkamiseks või innovatsiooniks – ilma iga-aastase maksuarveta.

Ühelgi teisel ELi riigil ei ole jaotamata kasumile nii laiaulatuslikku maksuvabastust. Seetõttu hinnatakse Eesti maksusüsteemi järjepidevalt üheks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja ettevõtlussõbralikumaks.


Maksueelised ettevõtetele ja investoritele

Eesti ettevõtte tulumaksusüsteem pakub selgeid eeliseid, mis muudavad selle eriti atraktiivseks idufirmadele, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) ning rahvusvahelistele investoritele.

  • Reinvesteeri maksuvabalt. Enamikus riikides kaotavad ettevõtted 20–30% oma kasumist iga-aastaste maksude tõttu, isegi kui see kasum reinvesteeritakse. Eestis jääb jaotamata kasum maksuvabaks kuni dividendide maksmiseni. See jätab ettevõttele rohkem raha kasvuks, töötajate palkamiseks või toote arenduseks – otsekui intressivaba laen riigilt.
  • Tõuge idufirmadele. See mudel on aidanud Eestil luua elava idufirmade maastiku. Asutajaid ei karistata reinvesteerimise eest, mis on toetanud ükssarvikute (nt Skype, Wise ja Bolt) esilekerkimist. Maksustamine muutub oluliseks alles siis, kui ettevõte on piisavalt küps dividendide maksmiseks, viies maksustamise kooskõlla pikaajalise eduga.
  • Ahvatlev välisettevõtjatele. e-Residentsuse toel on välisettevõtjad asutanud üle 20 000 ettevõtte. Üleilmsed tegijad nagu Microsoft ja Ericsson on samuti valinud Eesti oma baasiks. Investorite jaoks võivad kasumid koguneda maksuvabalt kuni nende repatrieerimiseni, mis teeb Eestist tõhusa värava ELi turule.
  • Tõeline kontrast traditsiooniliste süsteemidega. Sellistes riikides nagu Saksamaa või Prantsusmaa maksustatakse kasumit igal aastal sõltumata sellest, kas see jaotatakse. Eestis tähendab jaotamata jätmine maksu puudumist. Selline lähenemine toob kaasa suurema reinvesteerimisvõimekuse, kõrgema tootluse ja lihtsama raamatupidamise.
  • Lihtne aruandlus. Eesti digitaalne maksusüsteem muudab halduse lihtsaks. Kui dividende ei maksta, ei ole vaja esitada ettevõtte tuludeklaratsiooni. Kui deklaratsiooni esitamine siiski vajalikuks osutub, võtab see tavaliselt vaid mõne minuti – tunduvalt vähem kui üle 40 tunni, mille ettevõtted OECD riikides keskmiselt kulutavad.

Kokkuvõttes annab Eesti 0%-line tulumaks jaotamata kasumilt ettevõtetele rohkem kapitali, rohkem aega ja vähem paberimajandust. See poliitika on loodud kasvu soodustamiseks — see on üks põhjusi, miks Eesti kuulub järjepidevalt maailma kõige konkurentsivõimelisema maksukeskkonnaga riikide hulka.


Vastand traditsioonilistele ettevõtte maksusüsteemidele

Enamikus riikides võetakse ettevõtte tulumaksu kohe, kui kasum on teenitud. Prantsusmaa rakendab umbes 25%, Poola 19%, Taani 22%. Pole vahet, kas raha jäetakse ettevõttesse või makstakse aktsionäridele välja — maksuamet võtab oma osa igal aastal. Lisaks sellele lisavad paljud süsteemid veel ühe maksukihi, kui dividende jaotatakse, mis võib veelgi vähendada summat, mis ettevõttele ja aktsionäridele tegelikult kätte jääb.

Miks Eesti arenenud riikide seas silma paistab

Eesti süsteem pöörab selle loogika ümber. Ettevõtte tulumaksu ei tule tasuda enne, kui kasum jaotatakse. Kui Eesti ettevõte kunagi dividende ei maksa, siis ta ka oma kasumilt ettevõtte tulumaksu ei maksa – punkt. Põhimõtteliselt maksustab Eesti ettevõtte kasumit alles siis, kui aktsionärid selle tegelikult tuluna kätte saavad. Seda kirjeldatakse mõnikord kui rahavoopõhist maksusüsteemi, sest maksustamine toimub siis, kui raha liigub omanikele, mitte kasumi kajastumisel raamatupidamises. Eesti lähenemine kõrvaldab seega klassikalise kasumi topeltmaksustamise (korra ettevõtte tasandil ja korra aktsionäri tasandil) – kasumit maksustatakse üks kord, jaotamise etapis.

Tegelikult ei kehtesta Eesti enamasti täiendavat kinnipeetavat maksu dividendidele, mis makstakse kohalikele ega välisaktsionäridele. Kui need dividendid on ettevõtte tasandil juba maksustatud, ei maksustata neid residendist saaja puhul eraisiku tuluna uuesti. Tulemuseks on üksik maksustamise hetk tavapärase iga-aastase maksukohustuse asemel.

Mõned riigid on hakanud seda mudelit järgima. Läti võttis 2018. aastal kasutusele sarnase süsteemi ning Gruusia on teinud sama väljaspool ELi. Sellegipoolest tunnistatakse Eestit arenenud riikide seas teerajajaks. Erinevus on selge: mujal maksustatakse kasum kohe, kuid Eestis saab selle reinvesteerida maksuvabalt, mis annab ettevõtetele tugevama aluse pikaajaliseks kasvuks.


Kokkuvõte

Eesti ettevõtte tulumaksusüsteem — 0% jaotamata kasumile, maksustamine alles siis, kui kasum jaotatakse — annab praktilise eelise igas suuruses ettevõtetele. See võimaldab maksukohustuse edasilükkamist, toetab reinvesteerimist ja vähendab halduskoormust, seda kõike lihtsas ja ELi nõuetega kooskõlas raamistikus. Need omadused kajastuvad Eesti tugevas idufirmade ökosüsteemis ning ettevõtte asutamise populaarsuses e-residentsuse kaudu.

Tark poliitika, mis toetab pikaajalist kasvu Eestis

Lihtsustatult öeldes võimaldab Eesti ettevõtetel enne maksude tasumist kasvada. VKEd saavad arenguks lisakapitali ning rahvusvahelised investorid leiavad siit prognoositava ja tõhusa baasi laienemiseks Euroopas. Oma lihtsa ja läbipaistva maksukorraldusega on Eesti end positsioneerinud ühe kõige ettevõtjasõbralikuma jurisdiktsioonina ELis. Eesti mudel näitab, kuidas selge ja hästi läbimõeldud maksupoliitika võib soodustada investeeringuid, lihtsustada äritegevust ning toetada pikaajalist majanduskasvu.

 

Täname!

Teie sõnum on edukalt kätte saadud!
Võtame TeMeie konsultandid võtavad teiega ühendust esimesel võimalusel.